Avo Üprus

Avo Üprus
Автор книги: id книги: 980195     Оценка: 0.0     Голосов: 0     Отзывы, комментарии: 0 1183,11 руб.     (12,08$) Читать книгу Купить и скачать книгу Купить бумажную книгу Электронная книга Жанр: Биографии и Мемуары Правообладатель и/или издательство: Eesti digiraamatute keskus OU Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789949728466 Скачать фрагмент в формате   fb2   fb2.zip Возрастное ограничение: 0+ Оглавление Отрывок из книги

Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.

Описание книги

Kirjastus Gallus hakkas välja andma Eesti vaimulikke tutvustavat raamatusarja „Meie vaimulikud“. Sarja avaraamat räägib vaimulikust, poeedist ja poliitikust Avo Üprusest. Uus raamatusari haarab endasse Eesti peamiste konfessioonide vaimulikke: luterlasi, katoliiklasi ja ortodokse. Raamatusarja koostaja ja toimetaja on ajakirjanik ja (keele)toimetaja Margit Arndt-Kalju, kaastoimetaja on vaimulik Avo Üprus. Igal aastal hakkab plaanide järgi ilmuma kolm-neli raamatut. „Meie vaimulike“ sari püüab kummutada Eestis levinud stereotüüpi vaimulikust kui ääretult konservatiivsest, jäigast, kuivast ja maailmakaugest tüübist ning tõestada, et Eesti vaimulikkond on vägagi tegus, mõtlev ja inimlikult huvitav. Nii mõnelegi usukaugele inimesele võib lugedes ja sellesse maailma süvenedes üllatuslikult avaneda, et kirikuõpetajatel tõepoolest ongi midagi ka tänapäevamaailmale anda ja kirik ise on lõputu tarkuse kvintessents. Raamatusarjas esimese vaimulikuna avanev Avo Üprus üllatab lugejat oma mitmeplaanilisusega, rääkides intervjuude käigus ära oma elu selle kõige mustematest tahkudest kuni tõestuseni, et suur muutus inimese elus on võimalik. Piiblit tundvad inimesed ütlevad sellise nähtuse kohta, et see on Saulusest Pauluseks muutumise lugu. Avo Üprus ise näeb alati kindlalt ettepoole, mitte ei takerdu minevikku, millega ta mõnes mõttes teeb siinses raamatus lõpparve. Raamatu valmimisest räägib ta nii: „See oli intellektuaalselt huvitav, emotsionaalselt kurnav töö – annaks Jumal, et mitte ilmaasjata tehtud. Ma loodan, et selle raamatuga ei ole veel kõik öeldud minu elust ja tegemistest, vaid kingitakse veel päevi, kus edasi tegutseda.“

Оглавление

Margit Arndt-Kalju. Avo Üprus

Eessõna

Elu eelmäng. 1954–61. Algus

Sugulased

1961–71. Koolid

Kelmused, kirjutamised

Vapipuurijad

Kasvatusasutused

Tänavapoiss

Kutsika klähvimine

1971–73. Uksed sulguvad

Vanglaelu

Enesekehtestamine

1973–77. Vahepeal vabaduses

Jooksus

Rahvastevaheline sõprus

Mägede poeg

1977–85. Prii elu lõpp

Usuline tegevus

Piiblitunnid ja kirjandusklubi

Vanglasisene järelevalve

Ilmutus

Peidus raamatud

Vangi stigma on alatine

Karistuste ennetähtaegne kustutamine

Välised ja sisemised asjaolud

Käitumismustrid

1985–90. Tagasi kodus

Tallinn kutsub

Inimeseks oleku dimensioonid

HOMO CLERICUS

Kõik luterlasteks?

Amet, seisus või diagnoos?

VAIMULIKUKS KUJUNEMINE

Käsk rist võtta

Vanad suured mehed

Ordineerimine

Vaimulike töölesuunamised

VANGLATÖÖ

Kuulamine ja kohalolek

Äärmuslikud situatsioonid

PEETELI SOTSIAALKIRIK

Koguduse enesemääramine

Valguse vabastamise projekt

Materialiseerunud usutegu

HARKUJÄRVE KOGUKONNAKIRIK

Vastutuse võtmine

HOMO SOCIALIS. Osalemine

Jumala-taju suurendamine

Inimest ei tohi ignoreerida

Hoolitsus

Diakoonia on liturgia teistsugune vorm

Eluvalikute kontsert

Elu on suhete süsteem

Reaalne abi kirikust

Ilma tegudeta usk on surnud usk

HOMO POLITICUS

Poliitika ja eetika

Taasiseseisvumine

Noortefoorum

Eesti Kongress

Res Publica

Riigikogu

Tõetruudus, faktitruudus …

Misjoni- ja teenimiskäsu täitmine

Kirik kui muutuste generaator

HOMO LUDENS

Mängu ilu tabades

Mängude tulemused

Kas lill on lill on lill?

Mäng on kunst

HOMO POETICUS

Küsimused. 1

2

3

4

5

6

Madudest ja millimallikatest

Asi läheb keerulisemaks

AVO ÜPRUSE MÕTTEID TALLE TÄHTSATEL TEEMADEL: ALFABEETILISELT A-ST Ü-NI

Aated

Abielu

Abistamine

Algus

Anatoli Nikolajev

Armastus

Demokraatia

Diakoonia

EELK

Elu

Eluaegne vangistus

Fea Üprus

Film

Halastus

Harkujärve kirik

Harri Haamer

Hälisemine

Igatsus

Inglid

Inimene

Jooksusolek

Kalapüük

Kirik

Kirjanduskriitika

Kirjanduslikud mõjutajad

Kirjutamine

Kodutud

Kunst

Kuritegevus

Luule

Naiste varjupaigad

Narkomaanid

Peeteli kirik

Piibel

Poliitika

Prostituudid

Põgenemine

Põrgu

Püha

Reetmine

Religioon

Religiooniõpe

Riigikogu

Ruum

Sotsiopaatsus

Surm

Surmanuhtlus

Suurusest ja madalusest

Sõltuvus

Süü

Tallinna volikogu

Teater

Tõde

„Uus narratiiv“

Valu

Vangistus

Vastutus

Üprus, Avo

ÕPETAMISEST

Õpetussõnad

Vana homaari palve merede Issandale

Vana homaari soovitused eluks

Eluloolisi fakte

Perekonnast

Ilmunud raamatud

Käsikirjalised raamatud

Lavastus

Stsenaarium

SEINAST SEINA LISANDUSI

Kirik Ja usk. Kirik ühiskonnas. Uus narratiiv

Kevad 2016. Ilmunud Eesti Kirikus. Aeg missiooni selgitamiseks

Kirikut vajab riik ja ühiskond

Teeniv valitsemine

Keskmes on Kristus

Uued keskkonnad

Arendusjuhid ametisse

Kohalikke vajadusi arvestav

Sotsiaalkirik oma olemuselt

Sotsiaalne tundlikkus

1.03.2000, Eesti Kirik. Ettekanne on esitatud Õpetajate Konverentsil. Kellele kuuluvad jõulud?

Vaimu võtad kaasa

Eitada pole vaja

Arvamuslugu Harju Elus. 23. detsember 2016 „Jaakobi kaev“. Jutlus teisel pühapäeval pärast ilmumispüha

15. jaanuaril 2017 Harkujärve kirikus. Tuvid

Jutlus Eesti Kirikus, 1.10.1997. Ilmunud ka juubelikogumikus „Evald Saag 85“ (1997) Kriminaalpoliitika. Lehtede langemise aegu. Surmanuhtlusest käitumiskontrollini

Põhimõtetest

Lootusetus viib põgenemisele reaalajast

Avaliku arvamuse küsitlused

Vajadus uuringute järele

Vagurad kui tallekesed

Kokkuvõte

Ilukirjanduslik esseistika. Sisyphos

1. oktoober 1983. Kirjutatud vanglas. Teater. Teater ja kirik

Ilmunud 1988. aasta detsembris ajakirjas Teater. Muusika. Kino. Film. Usu jõud. Mängufilmi esildis

Koos režissöör Jüri Sillartiga otsiti võimalusi filmi rahastamiseks, aga paraku jäi see ideekavand teostamata ja Jüri Sillart lahkus igavikku

Отрывок из книги

„Meie vaimulike“ sarjas ilmuma hakkavad raamatud toovad Eestis tegutsevad suurepärased vaimulikud ükshaaval lugeja silme ette: elavalt, avaralt, konfessiooniüleselt ja heas mõttes fragmentaarselt. Kui Jumal lubab, avanevad selles sarjas vaimulike erinevad tahud: nende elu, mõtted, tegemised. Kui on värve, siis liigub pintsel julgelt. Must-valge graafika korral on tulemus teises stiilis. Mingit liiga jäika raamistikku vaimulike ümber ei sätiks, sest ... nagu üks tuntud usumees pärast praostiametist loobumist kord oli öelnud oma ametivendade kohta – kasside karjatamisega tema hakkama ei saa. Seda ei ürita me ka siin sarjas teha. Vaimulikkond oma erilisuses ja traditsiooni tarkuses on kindlasti üks Eesti elu tugisambaid ning Galluse kirjastusel on suur au ja rõõm maa soola kiht kihi haaval nähtavale valgustada.

Sarja avaraamatu rõõmus-valuliku, aga mõnevõrra ka ettenägematu hõbenaela otsimise teekonna on julgenud jalge alla võtta Harkujärve kiriku vaimulik ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku diakooniatalituse juht, poeet Avo Üprus. Tema ääretult värvika elu ning peamise olemuse on kokku võtnud ta Tartus elav ema Anne Schotter: „Avo ei kulunud vangis ära ja temast sai kristlane. Ta mõistab nüüd ka inimesi teisest sfäärist. Mõrtsukateni välja! Kõrgkultuur ja kõige madalam kiht ... Aga nad kõik on inimesed.“ Justiitsminister Urmas Reinsalu on ajakirjas Elu Lood (2016/talv) sama kinnitanud: „Tema moto poliitikas ja üldse elus on olnud minu jaoks austust vääriv – „Inimlike inimeste inimlik ühiskond“.“

.....

See oli ka ilmselt seitsmendas või kaheksandas klassis, kui sai lippe maha kistud. Me õmblesime lippudest pükse ja veste ning käisime Tamme staadionil uisutamas. Esimene selline punapüks oli Ülo Hage Vaba tänavalt. Nii et sellised ajad olid. See oli eelmäng saatusele. Eneserealisatsiooni võimalust legaalselt ja mõistuspäraselt ei olnud. Kommunistliku noore mänge me ei mänginud ja kõik. Midagi seestpoolt ei õõnestanud. Saatsime lihtsalt pikalt.

Siis tulid järgmised asjad – erinevad õhtukoolid. Alaealiste asjade komisjon suunas mu Tartu 16. Kutsekooli. See kool pidi tislereid tootma. Häda oli selles, et mind pandi sinna küll kirja, ma käisin seal korra isegi vaatamas, aga rohkem ei läinud. Komisjon tuli jälle kokku ja mind suunati Tartu 17. Kutsekooli. Seda käisin ma ka vaatamas, seal oli rauatöö. See meeldis mulle veel vähem. Siis ma läksin ehitustrusti puusepa õpilaseks ja omandasin kuulsusrikkalt puusepatöö kategooria. Tööraamatus on mul see märge kindlasti kirjas ja ma olen mõne põranda ka hiljem teinud.

.....

Добавление нового отзыва

Комментарий Поле, отмеченное звёздочкой  — обязательно к заполнению

Отзывы и комментарии читателей

Нет рецензий. Будьте первым, кто напишет рецензию на книгу Avo Üprus
Подняться наверх