Читать книгу Parimad sügistoidud - Margit Mikk-Sokk - Страница 1

Оглавление

PARIMAD SÜGISTOIDUD

SARI “TOIDURAAMAT TASKUSSE”

Parimad sügisetoidud

Tekst: Margit Mikk-Sokk

Retseptid: Margit Mikk-Sokk, Ragnar Sokk

Kujundus: Ragnar Sokk

Kirjastaja: © Tulip OÜ

email: tulip@tulip.ee

ISBN 978-9949-9916-3-1

SAATEKS

Sügisel on eestlase söögilaud läbi sajandite olnud kõige rikkalikum.

Traditsiooniliselt on sügisesel toidulaual külluslikus valikus liha, sest sel ajal tapeti loomi, keda ületalve ei peetud. Taludes pakuti liha alati sügiseti peetud pulmadeks ning pühadeks: näiteks mihklipäeval söödi lamba- ja mardipäeval hanepraadi.

Mihklipäevaga algas sügis. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Tänapäeval teame mihklipäeva vanarahva ütluse järgi: “Igal oinal oma mihklipäev”. Veel 20. sajandi alguses võis seda ütlust võtta sõna-sõnalt, sest mihklipäevaks tapeti lammas ja pruuliti õlut. Mihklipäeva toidulaud oli rikkalik – oli ju saak põllult, metsast ja aiast kokku korjatud ja sügisannid ootasid sööjaid. Laua krooniks olid kõikvõimalikud lambalihast valmistatud road. Juurde söödi nii värsketest kui küpsetatud köögiviljadest valmistatud roogi. Küpsetati värsket leiba ning metsaandide ja aiasaadustega saiu-kooke-pirukaid.

Väga oluliseks on muutunud isadepäeva tähistamine. Eestis peetakse isadepäeva novembrikuu teisel pühapäeval. Eestis tunnustatakse sellel päeval meeste rolli laste kasvatamisel ning avaldatakse tänu isadele ja vanaisadele.

Isadepäeval sobib teha isale mõnd tema lemmiktoitu, olgu selleks toekas kala- või liharoog koduse kartulipudruga või mõni peen kulinaarne hõrgutis. Omal kohal on muidugi koogid, pirukad ja muud kodused küpsetised. Sel päeval sobib võtta ka üks pisike pits omatehtud mustsõstraviina kõikide isade terviseks ja mälestuseks.

Traditsioonilisteks kadripäeva söökideks olid tuhas küpsetatud kaalikad või naerid ning kruubipuder, mille kõrvale joodi hapupiima.

Parimad sügistoidud

Подняться наверх