Читать книгу Parimad lihavõttetoidud - Margit Mikk-Sokk - Страница 1

PARIMAD LIHAVÕTTETOIDUD

SARI “TOIDURAAMAT TASKUSSE”

Parimad lihavõttetoidud

Tekst: Margit Mikk-Sokk

Retseptid: Margit Mikk-Sokk, Ragnar Sokk

Kujundus: Ragnar Sokk

Kirjastaja: © Tulip OÜ

email: tulip@tulip.ee

ISBN 978-9949-9916-7-9

SAATEKS

Lihavõtted (munapühad ehk ülestõusmispühad, kiigepühad, kevadpühad) on liikuvad pühad, mis algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva ja jäävad perioodi 22. märtsist 26. aprillini. Lihavõtted on jõulude kõrval kristliku maailma suurimaid pühasid.

Esimene püha tähistab Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis lõpetavad paastuaja.

Vanadel eestlastel lõppes lihavõtetega pikk paast ja nüüd võis palju süüa! Nagu pühade nimi viitab oli see esimene võimalus pärast pikemat vaheaega liha süüa. 19. sajandi eestlasele oli liha üldse harv toit, mistõttu lihatoitudega pühad olid igal juhul erilised. Kuna lihaloomi kevadel väga võtta ei olnud, sobisid lauale küülikupraed.

Kala tuli nüüd randa ja lauale sobisid ka räimeroad.

Kõige levinum lihavõtetega seotud tava Eestis ja Euroopa maades on munade värvimine, kinkimine ja söömine.

Rikkalik söögilaud kaeti eelkõige kohupiima- ja munatoitudega. Tehti kaerakilet ja sõira. Levinud oli pärmitaignast saiakeste küpsetamine, Mulgimaal tehti korpe. Pühadelauale sobisid ka peenemad küpsised. Hilisem pasha tegemise komme on pärit vene õigeusklikelt. Joogiks tehti meest mõdu.

Hõimurahva ungarlaste peolaual on munade kõrval aukohal lihavõttesai Kalàcs ja küpsetatud sink. Itaallased söövad nendegi pühade ajal pastaroogi nt Gnocchi pastat gorgonzola kastmega ja ameeriklased ei saa läbi ilma kõrvitsa-toorjuustu koogita.