Westoffhauseni häärberi saladus
Описание книги
Mereäärse väikelinna ajaloolises häärberis ristuvad õige mitmest ajastust pärit inimeste, nii elavate kui surnute saatused. Häärberi nüüdisaegne omanik, Mari-Liisi kasuisa Ralf, ei taha kummitustesse uskuda, kuna elu on nendetagi keeruline – tema armastatu, Mari-Liisi ema Marelle, kes tüdrukupõlves lahke ja armas oli, kaldub aina enam nii seksuaalsetesse kui alkoholist tingitud liialdustesse. Kuidas on häärberiga seotud Miralda-memm, kes Mari-Liisile kõige raskemal ajal toeks oli? Mis on see saladus, mille ta endaga siit ilmast lahkudes kaasa viib? Kas vastab tõele, et lahkuja hing elab edasi mõnes ta lahkumise hetkel sündinud lapses, nagu Miralda-memm ise uskus? Selgus saabub alles viimastel lehekülgedel. (Anneli Sihvart, toimetaja) Margit Peterson on Pärnu kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Igapäevastest tegemistest kirjutab blogis http://margitpeterson.blogspot.com
Отрывок из книги
Ralf avas akna, ringutas, käis kusel, pesi käed ja pani kohvivee tulele. Just nimelt tulele, kuna talle meeldis teha pätikohvi tulel keedetud veest.
“Fakk, kell on alles kuus hommikul ja minu uni on nagu peoga pühitud! Mis paganama asi see täna mind küll kuke ja koiduga voodist välja ajas?” küsis ta endalt.
.....
Kuigi Ralf Mari-Liisile ust ei näidanud, otsustas tüdruk sõita vanavanemate juurde. Vanavanemad elasid maal, vanas eestiaegses rehetalus, mille nad olid pensionile jäädes endale odava raha eest soetanud külakesse, kus lähimad talud asusid kahe kilomeetri raadiuses ja puudus elekter. Memm karjatas kolmekümnepealist lambakarja ja taat müüs metsa palkmajadeks.
Tõsi küll, vanasti olla see talu asunud metsa sees. Hommikuti majast väljudes seisnud toonane pererahvas tihti silmitsi karudega. Eriti kurjad olid emasmesikäpad siis, kui neil pojad juhtusid olema. Ükskord olla karuema lausa mesitarudega puhta töö teinud.
.....