Keegi meist ei tea ette, mis saatusel meile varuks on. Olude sunnil võib mõne inimese elu kujuneda kirjuks nagu lapitekk. Just nii juhtus Maria Bosse-Sporlederiga, 1932. aastal Tallinnas (Revalis) sündinud baltisaksa tüdrukuga. Tol hetkel ei aimanud ei tema ega ta vanemad, et juba seitse aastat hiljem tuleb neil kõike maha jättes Eestist lahkuda. Vanaisa maja Kadriorus, vanemate villa Nõmmel, isa kontor Tallinna sadamas, liivarand põhjarannikul ja see imetabane valgus – kõik jäi seljataha. Ees ootasid aastad täis ebakindlust ja materiaalset kitsikust, esmalt ümberasujatena Poolas, seejärel põgenikena Saksamaal ning viimaks emigrantidena Kanadas. Õpingute raames pöördus autor peagi Euroopasse tagasi ning jäi viimaks püsivalt elama Freiburgi. 1960. aastatel külastas ta esimest korda taas Eestit. Pärast Eesti Vabariigi taastamist käis ta siin juba regulaarselt ning vaatles huviga nende keeruliste aastate jooksul Eesti ühiskonnas aset leidnud muutusi. Vaatles kõrvaltvaataja pilguga, aga päris võõrana ei tundnud ta end sealjuures samuti mitte. Kunagi kohvreid pakkides jäi suur hulk asju küll maha, kuid kodutunne sai siiski viimase kohvriga kaasa võetud …
Оглавление
Maria Bosse-Sporleder. Viimases kohvris on kodumaa
Maale!
Normaalne
Sõbrad?
Minu seen
Vanaisa. Apelsinid. Surm
Laev!
Suvereis
Sünnipäev
Plaatani all
Üllatus
Minu isa kabinetis
Üleval kuppel – tühi
Igavesti
Mitte öelda „ma ei taha”
Raymond
Es war als hätt’ der Himmel
Magnolia
Princess of Nanaimo
Academia
Chico
30 aastat hiljem
Tere tulemast!
Otsides möödunud aegu
Poska tänav
Lambi all
Taaskohtumine
Lahe 4 (1930 ja 1998 ja 2011)
Kus on politsei?
800 aastat linnaajalugu
Näidisaed
Kalev
Käsi
Käsmu õhtul
Ernst Conrad Sporleder (1889 – 1971): üks elu
Elisabeth Sporleder, sünd Stahlberg (1897 – 1993)36 lausega minu emast
Minu ema juuksed
Minu ema riided
Ernst Hugo Sporleder (1858 – 1938)
Kui kaua elab üks inimene? Vera Sporleder, sünd Tšurkova (1867 – 1922)
Kes ta oli? Georg Carl Stahlberg (1866 – 1942)
Else Stahlberg, sündinud Kaibel (1873 – 1934)
Autorist
Отрывок из книги
Selle raamatu pühendan ma oma Eesti sõpradele Aimele,Indrekule (†), Annele, Jürile, Leale, Anule ning Aedale: tänu neile sai Eestist mulle teist korda kodumaa.
MAALE! PAKITI ASJU. Korvid, suured tagasikeeratava kaanega lohmakad korvid täideti, reisikohvrite lukud klõpsatasid kinni, voodiriided nööriti tugevalt rullitud paksudeks vorstideks. Oli maikuu. Sõideti maale.
