Kroon kuningriigis. Eestlase märkmed pandeemia ajal Rootsis
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Marianne Mikko. Kroon kuningriigis. Eestlase märkmed pandeemia ajal Rootsis
1. päev
2. päev
3. päev
4. päev
5. päev
6. päev
7. päev
8. päev
9. päev
10. päev
11. päev
12. päev
13. päev
14. päev
15. päev
16. päev
17. päev
18. päev
19. päev
20. päev
21. päev
22. päev
23. päev
24. päev
25. päev
26. päev
27. päev
28. päev
29. päev
30. päev
31. päev
32. päev
33. päev
34. päev
35. päev
36. päev
37. päev
38. päev
39. päev
40. päev
Отрывок из книги
Märtsikuu päike soojendab päris hästi. Seda eriti läbi aknaklaasi. On pühapäeva hommik ja mul on tegelikult kiire. Lennukini jääb veel kaheksa tundi. Ise ei saa päris täpselt aru, mis mind ees ootab, kui ära sõidan, aga ümber mõtlema ka ei hakka. Olen kergelt närvis.
Otsin välja oma punase väikese kohvri. See tähendab, et ma lendan käsipagasiga. Mul pole rohkem vaja, kui sülearvuti koos laadijaga kaasa võtta. Kõik muu on Rootsis olemas. Iseküsimus on, kas ja kui palju pabereid võtta. Mingi kondikava on juba sündinud uue raamatu tarvis. Päevikud, märkmed ja kõikvõimalikud väljalõiked ajalehtedest kuluksid marjaks ära. Samas tunnen, et ei, seda pole tarvis. Jäävad seega maha.
.....
Taevane heldus, kuidas aeg lendab! Kärmelt soojendasin eilset pilaffi ja tegin kõrvale salati. Katsusin nii palju toidujääke hävitada, kui vähegi suutsin, aga kõike kavandatut alla kugistada polnud siiski minu võimuses. Seega – tuli minema visata. Pean tunnistama, et toidu äraviskamine mulle ei meeldi. Mäletan liigagi hästi lapsepõlves kogetud olukordi, kui tuli võisabas seista. Või tabada hetke, millal täpselt kaup võiks poodi saabuda ja siis haarata letti pandud jupp vorsti või juustu. Ent antud hetkel polnud midagi parata – ülejääk läks prügikasti.
Vahetult enne takso saabumist toestasin aialambi paari toeka telliskiviga, viisin konteinerisse prügikoti koos paari vaasitäie raamatuesitlusel kingituseks saadud lilledega, alandasin kütteruumis maja temperatuuri, kevadpäikese tõrjumiseks tõmbasin ette kardinad ja panin majale peale signalisatsiooni. Ja ega midagi – aidaa, kallis kodu! Kuidagi imelik oli ust lukustada, teadmata täpselt, millal tagasi tulen. Täie teravusega tundsin, et see pole mitte mingil juhul kümne päeva pärast nagu lennupiletil kirjas.
.....