Punane ja sinine

Оглавление

Marju Lauristin. Punane ja sinine

SAATEKS

PEATÜKKE KIRJUTAMATA ELULOORAAMATUST

PÕLVNEMISEST JA EELLASTEST1

OLL, HANNES JA INDREK

LAPSEPÕLV SÕJAJÄRGSES TALLINNAS

STALINLIK KESKKOOL

TEHASEST ÜLIKOOLI

AJAKIRJANIKUNA EESTI RAADIOS

SOTSIOLOOGIA AVASTAMINE

KOHTUMÕISTMINE KIRJANDUSE MÕTTE ÜLE

SOTSIOLOOGIALABOR JA VOOGLAID

JUHAN PEEGEL JA AJAKIRJANDUSE OSAKOND

NELJAKÜMNE KIRI

SOTSIOLOOGIAST POLIITIKASSE

ISESEISVUSE TAASTAMINE

VÕIMU KÜSIMUS

MITMEMÕÕTMELINE MAAILM

EESTIT EEMALT VAADATES

VALIK ARTIKLEID JA INTERVJUUSID 1970–2009

KIRJANDUSEST JA TEATRIST

KIRJANDUSE MÕTTEST

ARUSAAMATU AUTOR?

MATI UNDI BLOGOSFÄÄR

KUI VIIULI HÄÄL MATTUS TRUMMI PÕRINASSE …

KULTUURIST, MEEDIAST JA ÜHISKONNAST SOTSIOLOOGI PILGUGA

EESTLANE RAAMATU OSTJANA

RAAMATUNÕUDLUS JA KIRJANDUSKULTUUR

FOSFORIIDISÜNDROOM JA AVALIKKUSE ARENG

POLIITILISE KULTUURI ARENG EESTIS41

KULTUURIMEEDIUMIDE MUUTUMINE

AJAKIRJANDUS EI TÄIDA OMA ROLLI

9 AASTAT RAKVERE RAIPEST

JÄTKUSUUTLIKKUSE POLIITILINE MÕÕDE

KULTUURI AJAKIRJAD SOTSIOLOOGI PILGUGA42

EESTI SIIRDEAEG TAGASIVAATES: PERIODISEERING JA ARENGUTEGURID

KÕNELUSED POLIITIKAST

ELUS JUHTUB TÄPSELT SEE, MIS JUHTUB

MARJU LAURISTIN EI TAHA AJARATAST TAGASI PÖÖRATA

RAHVARINNE VIIS VENE TANKIDE HIRMU

OLEME VAESE PERE OLUKORRAS

EESTI SOTSIAALSE ARENGU MUDEL ON SELGEKS VAIDLEMATA

KA EESTIS ON MAJANDUSLIKUL EDUL KÕRGE SOTSIAALNE HIND

EESTI TULEB AJALOO PÕRGUKATLAST

POLIITIKA HÄBI JA LOOTUS

IDENTITEEDIST JA VASTUTUSEST

VABADUS JA VASTUTUS

ELIIT JA IDENTITEET

NÕRK ENESETEADVUS NING ENESEKRIITIKA PUUDUMINE

KAS EESTLASED ON IKKA PÄRIS EUROOPLASED?

EESTLANE JA „TEISED”

EESTLASTE SALLIMATUS TOIDAB VENE PROPAGANDAMASINAT

HÄSTI LÕIMUNUTE ROLLI ON ALAHINNATUD

QUO VADIS, EESTI?

KAS SIIRDEAEG ON EESTIS LÕPPENUD?

UUE ENESETUNDE JA UUTE VALIKUTE AEG

ISEENDALE OTSA VAADATES

VABADUSE LAPSED

VIRVATULEDE ÜHISKOND

INIMVÄÄRSUSE IMPERATIIV

KÜÜNEVIHA SÜDAMES

EESTI 2007: KAS PÖÖRE POSTMATERIALISTLIKE VÄÄRTUSTE POOLE?

TEISTSUGUSE EESTI OOTUSES

KAS HIRM SÜNNITAB MÜÜTE VÕI MUUTUMISJULGUST?

HARIDUSE IDEAALMAASTIK

HARIDUS AASTAL 2018: ARNO JA TEELE KOOLITEEL

MÕTLEMISAEG

ÜHTEHOIDMISE MEENUTUSPÄEVAKS

ISEENDALE OTSA VAADATES

MEIE SÕBRAD, MEIE TUTTAVAD

TARKUS EI TÄHENDA SÜÜDISTAMIST, VAID MÕISTMIST

MARJU LAURISTIN NAASEB KOJU

MARJU LAURISTINI ELULOOLISI FAKTE

Отрывок из книги

Alustan sealt, kust kõik asjad algavad – nendest liinidest, mis kujundavad inimese elu. See on paratamatult seotud põlvnemise ja geenidega. Väga palju asju, ilmselt ka suur osa iseloomust, on ju inimesele kaasa sündinud jumal teab mis eellastest. Ja sellele aluspõhjale tekivad hilisema elukeskkonna, suhete ja kogemuste mõjul muud mustrid, ka sellised, mida me ise enda juures ei teadvustagi. Tähtsad ei ole isegi mingid sündmused või jutud või otsesed mõjutused, vaid hoopis miljöö, detailid ja meeleolud.

KÜNNAPUUD JA ANSONID

.....

Anton Künnapuu Vaidas (1910)

Nendest Peetri ja Eeva lastest, viiest vennast, oli minu vanaisa kõige noorem ja kõige ägedam. Nagu Viktor kirjutab, oli ta väga elav ja väga äkiline. Kui ta pärast läks kooliõpetajaks, oli tal alati tegemist kohaliku kirikuvõimuga, kellega kippus riidu minema. Ta liikus palju, vahetas tihti kohti, tüdines kiiresti inimestest ja läks kergesti konflikti. Mitmel pool pidi ta koolmeistrina teenides kohalt lahkuma. Vanaisa oli vahepeal olnud isegi Vaidas mõisavalitseja, enne kui sai jälle kooli tagasi. Vend Viktor meenutab, et Antoni riiud said alguse tavaliselt sellest, et ta nõudis õiglust ja ausust. Näiteks ühe preestriga läks riidu, sest avastas, et too pani kõrvale koolile määratud raha. Kui sündisid ja kasvasid mu ema, onu ja tädi, oli vanaisa koolijuhataja mitmel pool Harju- ja Läänemaal – Kolgal, Sillal, Valtus, Raplas. Kõige enam mäletatakse teda ilmselt Raplas, kus ta oli ministeeriumikooli juhataja 1913–1917. Eesti kooli ajaloos on ta ära märgitud seoses koolilastele tasuta koolisöögi sisseviimisega. Piltidel on vanaisa, nagu kõik tolle aja koolijuhatajad, tsaariametniku mundris. Koolis käis õpetus vene keeles ja koolijuhataja pidi tagama, et lapsed ka vaheajal vene keeles suhtlesid. Sestap mäletatakse Rapla kandis minu koolijuhatajast vanaisa ka kui „venestajat”. Siiski ei saa öelda, et vanaisa Anton oleks olnud alandlik Vene riigi alam. Pigem vastupidi.

.....