Kas keegi suudab Venemaad täielikult mõista? Laseme sellele küsimusele vastata ühel maailma juhtivatest ekspertidest, kes kasutab riigi paeluvat ajalugu pilgu heitmiseks selle tulevikku. Venemaa on maa, mil pole looduslikke piire, seal ei ela üksainus hõim või rahvas ega ole sel ka tõelist keskset identiteeti. Asukoht Euroopa ja Aasia ristteel tähendab ka seda, et Venemaa on kõigile igavene „teine“: eurooplased peavad seda aasiapäraseks ja vastupidi. Ometi on tegemist ühe maailma kõige võimsama riigiga, meisternäitlejaga üleilmsel laval, mida iseloomustab kirev ajalugu ning milles on esindatud sõjad ja rahu, poeedid ja revolutsionäärid. Venemaa ajalugu on sageli palimpsest, selle ajalugu on kirjutatud – ja ümber kirjutatud – vastavalt hetke poliitilistele ja kultuurilistele trendidele. Galeotti viib lugeja müüdiloori taha, otse Venemaa loo südamesse. Kiires retkes maailma kõige vääritimõistetuma riigi ajalukku näitab Mark Galeotti meile seda, mis on Venemaa lugu iseloomustavate müütide taga, alates riigi tekkimisest ja varastest legendidest – kelle seas on Ivan Julm ja Katariina Suur –, jõudes välja Romanovite tõusu ja languse, oktoobrirevolutsiooni, külma sõja, Tšernobõli ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemise telgitagusteni, puudutades ka Vladimir Putini nime kandva müütilise poliitiku esiletõusu. Professor Mark Galeotti (sünd 1965) on üks tänapäeva juhtivaid Venemaa vaatlejaid, kes riiki pidevalt külastab, seal õpetab, loenguid peab, sealse tutvuskonnaga suhtleb ja Putini ajastu arengul silma peal hoiab. Ta elab Londonis ja on Praha Rahvusvaheliste Suhete Instituudi külalis-vanemteadur. Varem on ta juhtinud nimetatud instituudi Euroopa julgeoleku-uuringute keskust. Enne seda töötas ta New Yorgi ülikoolis õppejõuna. Ta on kirjutanud palju Venemaast ja julgeolekuküsimustest ning tegutseb lisaks valitsuste, äriettevõtete ja õiguskaitseasutuste konsultandina.
Оглавление
Mark Galeotti. Venemaa lühiajalugu
Sissejuhatus
Rahvas kui palimpsest
Tagasi tulevikku
Otsime endale vürsti valitsejaks
Rjurikovitšite saabumine
Kiievi-Vene
Vladimir Püha
Killustumine ja rotatsioon
Normannide vallutus
„Meie pattude eest tulid võõrad rahvad“
Kolm venda
Mongolid tulevad
Tatari-mongoli ike?
Dmitri ja Kulikovo
Võõrvõimu lõpp
„Isevalitsus, Jumala tahtel“
Vene maade kogumine
Tsaari esiletõus
Riigi ülesehitamine
Hiiliv impeerium
Hirmuvalitsus ja paranoia
Segaduste aeg ja Romanovite tõus
Kratsi venelast, leiad… bütsantslase?
„Raha on sõja tuiksoon“
Romanovid astuvad areenile
Usk ning uut- ja vanamoodi uskujad
Kaks tsaari ühe hinnaga
Peetri riigi ülesehitamine
Peeter ringreisil
Peeter sõjas
„Minust saab isevalitseja, see on minu amet“
Keisrinnade aeg
Sophiest saab Katariina
Sisutühi valgustus?
Võim ja sihikindlus
Pärast Katariinat
„Õigeusk, isevalitsus, rahvalikkus“
Kindral Talv ja emake Venemaa
Pärast Antikristust
Sõjamehest tsaar
Euroopa sandarm
Krimm ja karistus
Pooleldi vabakslaskmine
Reaktsioon
„Elu on läinud paremaks, elu on läinud lõbusamaks“
1905
Sõda ja revolutsioon
Lenin Lenini vastu
Terror
Suur isamaasõda
Pikk hüvastijätt
Surnuks reformimine
Nõukogude aate lõpp
„Venemaa on taas põlvilt tõusnud“
Metsikud üheksakümnendad
Uue tsaari saabumine
Putinism sõjakäigul
Putin ja ajalugu
Hüpertekst-palimpsest ja sellega seonduv iroonia
Tänusõnad
Autoriõigused
Отрывок из книги
„Venemaa on kindla tuleviku ja ettearvamatu minevikuga maa.“
Nõukogude vanasõna
.....
Lootuses leida narratiivi, mis võimaldab neil valida läänelikust elust üksnes meeldivaid tahke – iPhone’id ja katusekorterid Londonis, kuid ilma astmelise tulumaksu ja seaduste järgimiseta –, on tänapäevane uus eliit taas hakanud püüdma iseend ja oma riiki ümber defineerida nii, nagu neile mugavam tundub. Seda küll mitte alati edukalt ning mitte tingimata nii, nagu see kõigile teistele mugavam on: ajapikku on nad hakanud kahtlema mitte niivõrd oma kohas päikese all, kuivõrd selles, kuidas maailm neid kohtleb. Sellel põhinebki protsess, mis on tinginud Vladimir Putini esiletõusu ning tema muundumise sisuliselt avatud mõtlemisega pragmaatikust natsionalistlikuks sõjapealikuks, kes 2014. aastal vallutas Krimmi ning alustas Kagu-Ukrainas väljakuulutamata sõda. Venemaast on saanud riik, kus ajaloo ümber kirjutamine pole enam rahvuslik meelelahutus, vaid sellest on saanud terve tööstusharu. Nüüdisaegset poliitikat näidatakse nii, nagu põlvneks see otse keskajast ning oleks välja kujunenud katkematu arengu käigus. Raamatupoodide riiulid ägavad revisionistlike ajalooraamatute all ning kooliõpikuid kirjutatakse ümber vastavalt uuele ortodoksiale. Lenini kujud seisavad õlg õla kõrval tsaaride ja pühakute kujudega, otsekui poleks mingit vastuolu selles, millist arusaama Venemaast need kehastavad.
Niisiis on selle raamatu põhieesmärk uurida selle põneva, kummalise, hiilgava, meeleheitliku, kurnava, verise ja kangelasliku maa ajalugu ning seda eriti kahe omavahel põimunud teema kaudu: kuidas pidevad piiritagused mõjutused on vorminud Venemaad, seda palimpsest-riiki, ning kuidas venelased on seda enda jaoks rea mugavate kultuuriliste konstruktsioonide abil lahti mõtestanud, pannes kirja ja kirjutades ümber minevikku, et mõista olevikku ning püüda mõjutada tulevikku. Ning ühtlasi uurida seda, kuidas see ei mõjutanud lõpuks mitte üksnes nende pidevat riigiehitusprojekti, vaid ka suhteid ülejäänud maailmaga. Ma ei teesklegi, et see raamat on kirjutatud spetsialistile, see on kõigile neile, kes tunnevad huvi selle riigi tausta vastu, mida on ühtaegu võimalik kõrvale heita kui kaootilist jäänukit vanast impeeriumist ning pidada samal ajal eksistentsiaalseks ohuks läänemaailmale.