Оглавление
Mark Steward. Suured ekspeditsioonid. 50 rännakut, mis muutsid maailma
Eessõna
Võidujooks lõunapoolusele
Roald Amundseni ja Robert Falcon Scotti ekspeditsioonid
Suur hüpe
Apollo 11 ja maandumine Kuul
Darwin ja Beagle
Charles Darwini reis Tema Majesteedi laeval Beagle
Tähemees
Juri Gagarin: mees, kes kukkus Maale
Uue maa leidmine
Leifr Eiríkssoni merereis Vinlandi
Triiv ookeanil
Thor Heyerdahl: Kon-Tiki mees
Dr Livingstone, ma oletan?
David Livingstone’i viimane reis
Maakera kuklapoolel
Kapten James Cook ja Endeavour
Maailma katusel
Hillary ja Tenzing: elu surmatsoonis
Uus maailm
Christoph Kolumbuse 1492. aasta merereis Ameerikasse
Galaktikauurija
Voyageri tähtedevaheline missioon
Ameerika ääremaa
Lewise ja Clarki avastusretk
Kaotamata ühtki meest
Ernest Shackletoni põgenemine Antarktikast
Tõeline Indiana Jones
Percy Fawcett kadunud kuldlinna otsimas
Yukoni kuld
Klondike’i kullapalavik
Vaikuse maailm
Jacques Cousteau ja Calypso
Jaht inimsööjale
Jim Corbett ja jaht Rudraprayagi inimsööja-leopardile
Soololend
Amelia Earhart: transatlantiline kangelanna
Surmatoovas linnas
René-Auguste Caillié: võõras, kes jõudis Timbuktusse
Päästkem vaalad
Vaalapüügivastane kampaania, Greenpeace ja Rainbow Warrior
Murdumine sisemaal
Burke ja Wills Austraalias
Reisid idamaades
Marco Polo retk legendaarsesse Shangdusse
Üksi kõige mustemas Aafrikas
Mary Kingsley: reisid Aafrika südamesse
Laskumine maa sisemusse
Norbert Casteret: teekond Pierre Saint-Martini sügavikku
Hüüdja hääl kõnnumaal
John Muir: tuhat miili metsiku looduse päästmiseks
Aus äri
Zheng He aardeotsimisretked
Kaameli ja kompassiga
Gertrude Bell ja tema reis Ha’il-i
Võtta luba küsimata
Francisco Pizarro: marodöör, kes hukutas impeeriumi
Teekond Lhasasse
Alexandra David-Néeli matk üle Himaalaja
Surma pale
Esimene edukas mäkketõus Eigeri põhjapoolselt küljelt
Päikeselend
Ümbermaailmalend ilma kütuseta
Üheotsapilet
Magalhãesi merereis ümber maailma
Teaduslikud avastused Ameerikas
Alexander von Humboldt, geograafia isa
Mööda kärestikke
John Wesley Powelli retk mööda Colorado jõge
Kõige kaugemal põhjas
Fridtjof Nanseni ränkraske ekspeditsioon Arktikas
Peidus nina all
Jeanne Baret: esimene naine, kes purjetas ümber maailma
Kodutee
Molly, Daisy ja Gracie 1600-kilomeetrine teekond piki Lääne-Austraalia küülikutara
Petra avastamine
Johann Burckhardti teekond muinasjutulisse linna
Pisaraterada
Ameerika indiaanlaste sunniviisiline ümberasustamine
Jalgrattaga ümber maakera
Annie Londonderry „rattasõit” ümber maailma
Islamimaailma avamine
Ibn Battuta reisid
Jalgsi Amazonase lättest suudmeni
Ed Staffordi odüsseia Amazonase jõel
Maadeavastajaks sündinud
Naomi Uemura ja tema üksi ette võetud talvine tõus Denalile
Maratonijooksja
Amputeeritud jalaga Terry Foxi uskumatu jooks läbi Kanada
20 000 ljööd vee all
Challenger Deep: laskumine Maa kõige madalamasse punkti
Wageri vintsutused
George Ansoni uhkusest ja ahnusest kantud merereis. 3 aastat ja 9 kuud kestnud ekspeditsioon jõudis lõpule ja tõi kinnitust ühele tähtsale tõele: ehkki ettenägelikkus, karmatus ja sihikindlus ei jää kurjadest saatuselöökidest puutumata, tõusevad need pikemas plaanis pigem esiplaanile ning reeglina ka võidutsevad
Kompaniimees
Abel Tasman: esimene valge mees, kes astus Austraalia pinnale
Loodeväila avastamine
Sir John Franklini merereis Orienti viiva meretee otsinguil
Tühi maanurk Ar-Rub‘ al-Khālī
Wilfred Thesigeri rännakud Araabias
Läbi Siberi
Cornelius Rosti põgenemine Siberi Gulagist
Kooskõlastused
Fotode ja piltide õigused
Отрывок из книги
Tehnoloogia areng on meie maailma näiliselt väiksemaks muutnud. Mõne äpi abil saame tõlkida lause üheainsa nupuvajutusega, reisimine on odavam ja uusi paiku võib avastada nutiseadme ekraani toksides. Ometi on mõned asjad jäänud samaks sellest ajast peale, kui varased maadeavastajad rännuteele asusid, kaasas vaevu rohkem kui kaart: avastusretkeks vajalik julgus, väljakutsete veetlus ning vaimne ja füüsiline vastupidavus, mida läheb vaja, kui õnn peaks selja pöörama. Maadeavastamine on midagi palju enamat kui pelgalt kaardile lipukeste lisamine. Reisikogemused muudavad meid endid ja kõiki neid, keda teel kohtame.
Aastatega olen taibanud, et reisida ja uusi kohti avastada on kõige parem jalgsi. Miski ei tee meid võõra maa ja kultuuriga paremini tuttavaks kui rännakud mööda sealseid teid ja radu. Arvukad maadeavastajad, kes enne mind ringi rändasid, ei saanud kasutada helikoptereid ega muid seadeldisi, mis elu kergemaks teevad. Just need rajaleidjad on olnud mulle innustuseks, käisid nad siis Niiluse kaldail või vallutasid Himaalaja tippe, tungisid läbi Aasia džunglite või marssisid läbi tundmatute kõrbete.
.....
Kummalgi ekspeditsioonil oli plaanide elluviimiseks oma strateegia. Amundsen kavatses lasta armastatud koertel meeskonna ja varud poolusele toimetada. Scott plaanis suured koormad üle jääväljade viia ponide, koerte ja mootorkelkude abil. (Ponisid oli seni kõige kaugemale jõudnud retkel kasutanud ka Shackleton.) Sel moel pidid mehed saama jõudu kokku hoida platoole tõusuni, kus neil tuli juba endil kelkude ette asuda, et poolusele jõuda.
Et kõiki vajalikke varusid ei olnud võimalik kaasa vedada, tuli mõlemal kavandatud marsruudile toidumoonaladusid rajada. Seda tuli teha enne talve algust, et ekspeditsioonid saaksid kevade saabudes kohe tegudele asuda.
.....
