Havanna. Subtroopiline deliirium
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Mark Kurlansky. Havanna. Subtroopiline deliirium
Proloog. Mustvalge pidusööming
Esimene peatükk. Muutused
Teine peatükk. Vihatud meri
Kolmas peatükk. Musta linnaga kaasnevad ohud
Neljas peatükk. Cecilia tuli ja suhkur
Viies peatükk. Müüri taga
Kuues peatükk. Koletis
Seitsmes peatükk. Surm, mille see meile on kinkinud
Kaheksas peatükk. Revolutsiooni kakskümmend kuus varjundit
Üheksas peatükk. Mulatitari tagasitulek
Kümnes peatükk. Aafrika linna helid
Üheteistkümnes peatükk. Troopikas külmutatud
Kaheteistkümnes peatükk. Päikeseline pool
Kolmeteistkümnes peatükk. Kuidas Havannas vaielda
Epiloog. Nokaut
Tänusõnad
Kirjandus
Kuuba kirjandus
Autori kohta
Отрывок из книги
Süda on narr,
mis värve ei tunne.
.....
Ka üks parimatest Havanna romaanidest mõjub otsekui film noir. Värvid ei tule Alejo Carpentier’ „El acosot“ („Tagaajamine“) lugedes mõttessegi. Tõsiasi, et linn loeb üheks suureks habanero’ks Carpentier’d, kes sündis Šveitsis prantslasest isa ja venelannast ema lapsena, suri Pariisis ning rääkis hispaania keelt prantsuse aktsendiga, on otsene tõend Havanna asukate avatusest välismaalaste suhtes. Suurem osa habanero’dest ei oska isegi kahtlustada, et ta pole siin sündinud.
„Tagaajamise“ tegevus toimub 1950ndatel aastatel, Fulgencio Batista diktatuuri ajal, ning on lugu poliitaktivistist, kellele salapolitsei agendid Havannas jahti peavad. Tegemist on ühega mitmest Carpentier’ romaanist, mis ajendasid kolumblasest Gabriel García Márquezt ja teisi Ladina-Ameerika kirjanikke pöörduma niinimetatud maagilise realismi poole. Kuid vaatamata raamatu maagilisele õhkkonnale toimub selle tegevus Havanna tänavatel ja niisiis on see tulvil julget realismi. See annab edasi seda, milline linn välja näeb, milline on selle õhustik ja ennekõike lõhnad. Aeg-ajalt esinevad siiski ka mõned vihjed värvidele: „Mees järgnes majadele mäkerdatud värvidele ja liikus edasi, ookerkollaste juurest tuhakarva hallide, rohelise juurest mooruspuumustjate toonide juurde, möödudes uksekaarest, mille kohal rippus purunenud vapp, jõudes järgmiseni, mida ehtisid määrdunud küllusesarved“. Ja just selline ongi Havanna alati olnud: ehitud, ent korratu, meenutades raseerimata meest narmendavas sabakuues.
.....