Murdeajastu

Оглавление

Marko Mihkelson. Murdeajastu

Eessõna

Ukraina tuumapäitsed Venemaale[1.]

Krimm on viitsütikuga pomm[1.]

Ukraina Venemaa vastu[1.]

Lääne suhted Moskvaga on pandud proovile[1.]

Segavad tegurid Venemaa välispoliitikas[1.]

Maailm külma rahu lävel[1.]

Sisemise stabiilsuse kasv sütitab Moskva ambitsioone

Käärid Euroopa julgeoleku tõlgendamisel

Vene kindralid näevad NATO-s ikka vaenlast

Põhjus sõjaks

USA president eelistab kõnelusi külmale rahule

Moskva alustab maadekogumist[1.]

Venemaa ähvardab maailma tuumasõjaga: tuumakonflikti ajendiks võib saada Balti riikide liitumine NATO-ga[1.]

INTERVJUUD

Veriste kätega Euroopasse[1.]

Kas Vene impeerium sünnib uuesti?[1.]

Kas (Nõukogude) Liit taastatakse?[1.]

„Teesid” uue liidu võimalikkusest

Millised olid liidu lagunemise tagajärjed?

Tegurid, mis takistavad liidu taastamist

Tegurid, mis soodustavad liidu taastamist

Kes ja millal ühinevad?

Vene-Hiina suhted tõusuteel[1.]

Venemaa välisminister usub uue maailmakorra võimalikkusse[1.]

NATO intriig kogub hoogu[1.]

Venemaa ootab ja loodab NATO-lt võimatut[1.]

Venemaa ei kavatse Helsingis alla anda[1.]

Vene-NATO kokkulepe tähistab tõsise heitluse algust[1.]

Külmale sõjale joon alla[1.]

Kesk-Euroopa väljub hallist tsoonist[1.]

Venemaa näitab tegelikku nägu[1.]

Naabri sundideed, meie võimalused[1.]

Eesti võimalus peitub kodutöös[1.]

Külma sõja lõputu lõppemine[1.]

Maailm ja Venemaa pärast Beslani[1.]

Venemaa imperiaalne identiteet ja Lääne võimalused[1.]

I

II

III

President Bushi Riia kõne läheb ajalukku[1.]

Euroopat aitab suurem üksmeel[1.]

I

II

Hiina meie välispoliitilises mõtlemises[1.]

Energiajulgeolek vormib maailmasuhteid[1.]

Schengenita ei ole Eesti päriselt Euroopas[1.]

Venemaa agressiooni peamine õppetund[1.]

Eesti majandust elavdaks maailmastumine[1.]

ÜRO kui maailma jõujoonte lakmuspaber[1.]

Euroopa valikud korratus maailmas[1.]

Eesti suurte muutuste maailmas[1.]

„Kalevputra”, Vanilla Ninja, Baruto, Skype ja teised[1.]

Eesti naabrus – kas nutta või naerda?[1.]

Eesti vastus Aasia sajandile[1.]

Eesti suhete alustest Venemaaga[1.]

Eesti välispoliitika kompassist ja eesmärkidest[1.]

Rünnakuoht on suur: toimetajad, kaitsemüürile![1.]

Eesti-Vene suhetest piirilepete valguses[1.]

Ukraina – Euraasia tuleviku mõjutaja[1.]

Eesti vajab aktiivsemat välispoliitikat[1.]

Vene oht ja Lääne strateegia[1.]

Eesti vajab tarka pagulaspoliitikat[1.]

Ühtse Euroopa suur olelusvõitlus[1.]

Desinformatsioon – Venemaa vana ja. tõhus mõjutusrelv[1.] I

II

III

V

VI

Kuidas Eesti võiks paremini kaubelda?[1.]

Lääs ei kao, kuid kahaneb ja võib laguneda[1.]

Murdeajastu suured muutujad

Eesti keset globaalset küla

Hiina tõuseb globaalseks liidriks

Euroopa ja Ameerika – kuhu edasi?

Venemaa jääb impeeriumiks

Infotulv, robotid ja meie maailmataju

Megalinnade tuled

Kliima muudab maailma

Sõltumatute inimeste maailm

Kas julgeme vaadata nurga taha?

Kasutatud kirjandus

Отрывок из книги

Maailm ei püsi kunagi paigal. Isegi siis, kui ühel ajahetkel tundub olevikus elavale vaatlejale kõik täiuslik ja kehtestunud või koguni ajaloo lõpu hõnguline, sunnivad looduse ja inimese koostoimel tekkinud suured ajahoovused muutustele. Inimene on juba loodud nii, et tema käte vahel asjad sünnivad ja hävivad. See on kui lõputu tee igavikulises ajas ja ruumis.

Paremini kui keegi teine suudab aja ja ruumi muutuste telge tunnetada inimene ise. Mõelgem korraks kas või omaenda kogemusele, mida oleme erinevatel aegadel läbi elanud ja mis on põhjustanud elumuutusi. Kui palju on tinginud seda meie enda otsused ja kui palju on sundinud meid muutustele välised mõjutajad? Ainuüksi Eesti praeguste elanike kollektiivne mälu peaks meid panema mõtlema sellest, kui muutlik on maailm. Ükski stabiilsena tundunud kooslus pole olnud igavene.

.....

See on vaid üks näide, mida võiks üleilmastuv maailm Eestile pakkuda. Kui me teame paremini, mida toovad kaasa globaalsed protsessid ja milliseid arengukeskkondi need loovad, on Eestil ka rohkem võimalusi teha läbi olemuslik muutus. Järgmised sada aastat võiks Eesti järk-järgult vabaneda meile nii omasest murekoormast ja kujundada omaenda elukeskkonda viisil, mis pakuks ka kõige turbulentsemas maailmas pelgupaika õnnelikuks hygge’tamiseks.

Selle raamatu valmimisloos on oma osa paljudel, kes on mind veerandsajandi jooksul õpetanud, suunanud ja toetanud Tartu Ülikooli ajalootudengi, Postimehe ajakirjaniku ja Riigikogu liikmena. Ma tänan kõiki toimetusi, kes lubasid lahkelt taasavaldada nende väljaannetes ilmunud artiklid.

.....