Völsungite saaga

Оглавление

Mart Kuldkepp. Völsungite saaga

Sissejuhatus

Völsungite lugu vanaislandi kirjanduses

Saaga struktuur ja mõned tähtsamad motiivid

Vanapõhja nimede hääldamisest

Tõlkest

Völsungite saaga

1. Sigist, Odini pojast

2. Völsungi sünd

3. Siggeirr võtab naiseks Signý, Völsungi tütre*

4. Siggeirr kutsub kuningas Völsungi külla*

5. Kuningas Völsungi surm

6. Sigmundr tapab Siggeiri pojad

7. Signý sünnitab Sinfjötli

8. Sigmundr ja Sinfjötli panevad selga hundihamed

9. Helgi võtab Sigrúni naiseks

10. Völsungitest

11. Kuningas Sigmundr võtab naiseks Hjördísi*

12. Kuningas Sigmundi ja kuningas Eylimi surm

13. Sigurði sünd

14. Saarmatasust

15. Reginn sepistab Grami

16. Sigurðr saab teada oma saatuse

17. Sigurðr tapab Lyngvi, Hjörvarði ja kõik teised

18. Sigurðr ja Reginn lähevad ratsaretkele

19. Reginn joob Fáfniri verd

20. Sigurðr sööb lohemao südant

21. Sigurðist

22. Brynhildi tarkusesõnad

23. Sigurði välimusest

24. Sigurðr saabub Heimiri juurde

25. Sigurði ja Brynhildi vestlus

26. Kuningas Gjúkist ja tema poegadest

27. Brynhildr seletab Guðrúni unenägu

28. Sigurðile segatakse unustuseõlut

29. Sigurðr ratsutab läbi Buðli tütre Brynhildi lõõmavate tuleleekide

30. Kuningannade Guðrúni ja Brynhildi tüli

31. Brynhildi kannatused kasvavad veelgi

32. Sigurðr reedetakse*

33. Brynhildi palve

34. Guðrúni lahkumine

35. Guðrún lõikab ruune

36. Högni seletab oma naise unenägu

37. Vennad lahkuvad kodust

38. Lahing kindluses ja võit

39. Högni võetakse kinni

40. Atli ja Guðrúni vestlus

41. Guðrúnist

42. Svanhildr pannakse mehele ja trambitakse hobuste kapjade all surnuks

43. Guðrún ässitab oma poegi Svanhildi eest kätte maksma

44. Peatükk Guðrúni poegadest

Lisad

Heimir ja Áslaugr

Kirjandus

Отрывок из книги

13. sajandil tundmatu islandi autori kirjutatud „Völsungite saaga“ põhineb oluliselt vanemal materjalil, mille juured ulatuvad tagasi vähemalt suure rahvasterändamise aega 5. sajandil. Paljud saaga tegelastest on kaudselt seostatavad kunagiste germaani ja hunni kuningatega ning sündmustiku kaugeks tagapõhjaks võivad olla tegelikult toimunud ajaloosündmused.

Lugu lohetapja Sigurðist ja Völsungite soo langemisest kuulub germaani rahvaste ühisesse kultuuripärandisse, mis kunagi oli üldtuntud kogu Põhja-Euroopas. Oma laialdaselt levikult on Völsungite tsükkel võrreldav teiste suurte keskaegsete kirjandustraditsioonidega nagu lugulaulud Karl Suure ustavast vasallist Rolandist ja rüütliromaanid kuningas Arthuri Ümarlaua rüütlitest. Kui viimastes peegeldub eeskätt rafineeritud õukonnakultuur, siis Sigurði lugu pakub vähemalt oma põhjamaises variandis võimaluse siseneda teistsugusesse keskaega, milles elavad kangelased ei hooli suuremat südamedaamidest ega rüütliturniiridest, vaid üksnes aust ja kättemaksust, mis viib tihti lõppematu veritasuni perekondade vahel.

.....

Siinses tõlkes on saagatekstile lisatud „Ragnarr Loðbróki saaga“ alguspeatükk („Heimir ja Áslaugr“), mille tuhkatriinu-tüüpi muinasjutumotiiviga moodustab kahe saaga ühenduslüli. Vähemalt üks toimetaja (Ernst Wilken) on seda pidanud pigem „Völsungite saaga“ juurde kuuluvaks, sest järgnev „Ragnarr Loðbróki saaga“ on puhtakujuline viikingisaaga ning oma toonilt üsna teistsugune.

Vanapõhja (vanaislandi) keele hääldus on eesti keeles lihtne. Lugedes tuleks silmas pidada järgnevaid juhendeid:

.....