Raudpuur

Оглавление

Mart Saareots. Raudpuur

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

Отрывок из книги

Samuel Kaarep ja Virve Alber jalutasid Toomemäel. Nad läksid varemetest mööda ja istusid mäenõlvakul olevale üksikule pingile.

Virve päästis lahti mantlinööbid ja võttis kübara peast. Ta helepruunid juuksed langesid nagu kosk õlgadele ja ta täidlane, peenelõikelise suu ja rõõmsate silmadega nägu õhetas palavusest. Ta küsis:

.....

„Muidugi, väiksekene! Ole mureta, see aeg tuleb pea. Homme saan ametnikuks ja ma usun, et varsti teenin niisama palju kui teisedki ametnikud. Kõik on minuga rahul. Mul pole kellegagi olnud pahandusi. Alati olen olnud korralik. Ja kui hakkan teenima niipalju, et jätkub meile mõlemale, siis abiellume. Oleme sellest ju nii sagedasti rääkinud. Sul on õigus, et olen sind palunud ikka oodata, aga sa tead isegi, et minu praeguse majandusliku seisukorra juures ei võinud me abiellumisele mõeldagi.“

„Nii see on tõesti,“ ütles Virve aeglaselt, ent võttis siis nagu uut hoogu ja jätkas: „Aga ega korralikuks elamiseks ei lähegi jumal teab kui palju tarvis! Alul võib ajada läbi ka väiksemaga. Ütleme, et korter maksab viisteist krooni kuus; ei ole ju tarvis kümmet-kahtteistkümmet tuba, aitab paaristki. Näiteks kahetoalises korteris võiksime elada päris mugavasti. Peaasi, kuidas toad on sisustatud! Ja ka seda saab teha väikese summaga. Pole tarvis palju asju: kolm-neli nägusat tooli on kümme korda ette kui viis-kuus suurt puhvetikappi. Peab ainult oskama. Ah, mulle tuli meelde ühe kino ooteruum! Seal on kõvad puutoolid kaetud riidega ja jätavad mulje, nagu oleksid nad pehmed. Enne ei saa aru kui istud. Ka meie võiksime teha nii. See on väga kena, praktiline ja — odav. Siis kuluksid veel mõned lauad, kaks voodit, kapp, mõned vaibad — kui toas on vaipu, on üldpilt kohe teine — siis veel ühte ja teist nipet-näpet, ning kõik olekski korras. Ei läheks palju maksma. Pärastpoole võiksime aegapidi muretseda mööblit juurde. Muide, ma saan ka kodunt üht-teist kaasa. Selle pruuni riidekapi — ta on veel päris uus, kui lasta üle värvida, siis pole häda kedagi; ühe sohvadest — ükskõik kumma; suure peegli; muidugi ka oma tualettlaua ja mõned teised väiksemad asjad. Nii et mööbli suhtes meil ei pruugiks karta midagi. Oot, kuhu ma nüüd oma arvutamisega jäin? Ah jaa, korteriüüri juurde. Nii siis, üür viisteist krooni, söögile kulub — mis sa arvad, kas tuleksime kuus läbi kolmekümne krooniga? Mina usun, et tuleme. Kui mitte süüa söögimajas, vaid valmistada kodus, saab kaks inimest selle raha eest juba hästi süüa; toiduained on odavad. Seega teeks üür ja söök kokku nelikümmend viis krooni. Näed, pole paljul“

.....