Оглавление
Martin Kukk. Mõrvatud kirjaniku käsikiri. Krolli kolmas juurdlus
Martin Kukk. Mõrvatud kirjaniku käsikiri. Krolli kolmas juurdlus
1. peatükk
14. september 1965
4. oktoober 1965
2. peatükk. 8. oktoober 1965
12. oktoober 1965
13. oktoober 1965
14. oktoober 1965
3. peatükk. 15. oktoober 1965
16. oktoober 1965
18. oktoober 1965
4. peatükk. 22. oktoober 1965
25. oktoober 1965
26. oktoober 1965
29. oktoober 1965
3. november 1965
5. peatükk. 5. november 1965
6. november 1965
8. november 1965
6. peatükk. 19. november 1965
7. peatükk. 20. november 1965
Отрывок из книги
Lippe polnud sugugi mehe passinimi, vaid KGB kaastöötaja pseudonüüm. Miks langes valik just sellisele imelikule variandile, ei osanud ta endale selgitada ja ausalt öeldes ei vaevunudki seda tegema. Olles juba vaat et neli aastat kuulunud julgeoleku ridadesse, teenis agent eeskujulikult „Kalevite kanget rahvast“ liigseid küsimusi esitamata, keskendudes üksnes olulisele – ülesannetele. „Milles need seisnevad?“ oli ta värbamise hetkel loomulikult küsinud. „Järelevalves meie armsa liiduvabariigi kultuurikihi üle. Mõistate? Olge valvas, hoidke silmad lahti ja kuulmine terav. Muud me teilt ei ootagi. Mitte kui midagi ülearu keerulist,“ selgitas agendijuht. „Püüdke jääda seltskondlikuks, sulandudes külastajate hulka. Poetage vestlustes sõna sekka ja kui vaja, pilgake kas või võimulolijaid, häbenemata riigivastaseid anekdootegi ette kandmast. Nii võidate usaldusväärsuses. Lühidalt – olge täiesti tavaline Nõukogude Eesti inimene.“ „Ja ma olen ainus?“ tahtis mees sealjuures kangesti teada. Ülearune teadmine ei tulevat selles töös kasuks, pigem toovat probleeme endaga ühes, teatas boss ühel järjekordsel kohtumisel.
Lõpuks oligi värvatav neil peos, määratud otsekui Kreeka-Rooma maadluse reeglistiku kohaselt parterisse, kus püsti suutsid tõusta vaid osavaimad, mitte aga Lippe. Liialt hästi oli riiklik julgeolek oma taustatöö teinud. Tšekistide peatne nii-öelda kolleeg polnud eestlasele omaselt teab mis lõuapoolik, kuid see-eest oli tal küljes plekk. Pole midagi efektiivsemat kui mõjutatava isiku koostööle kallutamine väljapressimise teel. Lippe oli siin otsekui luurekooli õpikunäiteks. „Eesti NSV Kriminaalkoodeksi paragrahv 93! Riigi või ühiskonna vara riisumine omastamise, raiskamise või ametiseisundi kuritarvitamise teel. Vabadusekaotus kahest kuni seitsme aastani,“ teatati nekrutile otse näkku ilma erilist ümbernurgajuttu ajamata. „Kas lähete trellide taha, mõnda Irkutski oblasti parandusliku töö kolooniasse või lööte kampa. Arvestades teie teo raskusastet, ütlevad minu kogemused, et vähem kui kuuekaga te kohtust välja ei krooli. Tõenäoliselt nõuab prokurör hoopistükkis võškat.“
.....
Tagasi tänapäevas, otsides õiget teeotsa, lõpetas Hundi päeva samuti tutvus.
„Silver, sina või?“ kajas eemalt.
.....
