Оглавление
Merike Villard. Värav hingede maailma
Merike Villard. Värav hingede maailma
EESSÕNA
Reede, 8. märts 2019
Hispaania, 3. juuli 2015. Santiago de Compostela
Jaapan, 1. aprill 2018. Fukuyama
Pühapäev, 01.04.2018. Minu järgneva elu esimene päev Shikoku, Ryōzen-ji
Esmaspäev, 02.04.2018, teine päev. Jūraku-ji, seitsmes tempel ja hingepisarad
Teisipäev, 03.04.2018, kolmas päev. Shōsan-ji ja higipisarad
Kolmapäev, 04.04.2018, neljas päev. Dainichi-ji ja taaskohtumine
Neljapäev, 05.04.2018, viies päev. Komatsushima. Linn eksitab
Reede, 06.04.2018, kuues päev. „Namu Daishi Henjō Kongō!“
Laupäev, 07.04.2018, seitsmes päev. Kolm kilo kergemad kolmkümmend kuus kilomeetrit
Pühapäev, 08.04.2018, kaheksas päev. Tokushimast Kōchisse
Esmaspäev, 09.04.2018, üheksas päev. Tädi Shina
Teisipäev, 10.04.2018, kümnes päev. Kūkai, sa oled minuga
Kolmapäev, 11.04.2018, üheteistkümnes päev. Ma ei ole mu keha, ma olen hing
Neljapäev, 12.04.2018, kaheteistkümnes päev. Üle pika aja jälle voodis
Reede, 13.04.2018, kolmeteistkümnes päev. Tagasi linnamürasse
Laupäev, 14.04.2018, neljateistkümnes päev. Ego mängud
Pühapäev, 15.04.2018, viieteistkümnes päev. Kokaga Susakisse
Esmaspäev, 16.04.2018, kuueteistkümnes päev. Sisevaatlus
Teisipäev, 17.04.2018, seitsmeteistkümnes päev. Märkamise õppetund
Kolmapäev, 18.04.2018, kaheksateistkümnes päev. Kaal langeb ja magusaisu kasvab
Neljapäev, 19.04.2018, üheksateistkümnes päev. Templimuinasjutt
Reede, 20.04.2018, kahekümnes päev. Ichi-go ichi-e
Laupäev, 21.04.2018, kahekümne esimene päev. Öömaja – raudteejaam versus minshuku
Pühapäev, 22.04.2018, kahekümne teine päev. O-henro õppetunnid
Esmaspäev, 23.04.2018, kahekümne kolmas päev. Kahekesi teel
Teisipäev, 24.04.2018, kahekümne neljas päev. Tablette ikka võtaksite?
Kolmapäev, 25.04.2018, kahekümne viies päev. Viimane õhtu koos
Neljapäev 26.04.2018, kahekümne kuues päev. Veel üks päev puhkust?!
Reede, 27.04.2018, kahekümne seitsmes päev. Lõpuks ometi templisse. Meiseki-ji
Laupäev 28.04.2018, kahekümne kaheksas päev. Tagasi kilomeetreid mõõtmas
Pühapäev 29.04.2018, kahekümne üheksas päev. Valupalve
Esmaspäev 30.04.2018, kolmekümnes päev. Rituaal autoparklas
Teisipäev 01.05.2018, kolmekümne esimene päev. Taaskohtumine
Kolmapäev 02.05.2018, kolmekümne teine päev. Rongiga tagasi Matsuyamasse
Neljapäev 03.05.2018, kolmekümne kolmas päev. Hiwatari, minu o-henro off-road
Reede 04.05.2018, kolmekümne neljas päev. Kohalolukontroll
Laupäev 05.05.2018, kolmekümne viies päev. Lahustumine
Pühapäev 06.05.2018, kolmekümne kuues päev. Templijumalused ja tänupisarad
Esmaspäev, 07.05.2018, kolmekümne seitsmes päev
Teisipäev, 08.05.2018, kolmekümne kaheksas päev. Upenji ja hallutsinatsioonid
Kolmapäev, 09.05.2018, kolmekümne üheksas päev. Kure sulg ja südamesoov
Neljapäev, 10.05.2018, neljakümnes päev. Kūkai
Reede, 11.05.2018, neljakümne esimene päev. Ichi-go ichi-e
Laupäev, 12.05.2018, neljakümne teine päev. Sangaku-templid
Pühapäev, 13.05.2018, neljakümne kolmas päev. Elu muudab plaane
Esmaspäev, 14.05.2018, neljakümne neljas päev. Miski on lõplikult läbi, miski on algamas
Teisipäev, 15.05.2018, neljakümne viies päev. Paradiis mäetipus ja piiritu valguse tempel
Teisipäev, 16.05.2018, neljakümne kuues päev. Puhastustuli ja hingeloits
Teisipäev, 17.05.2018, neljakümne seitsmes päev. Värav hingede maailma, lahkumine Kōyasanilt
JÄRELSÕNA. Tagasi Eestis
LISA. Näpunäiteid rännakuks läbi Shikoku 88 budistliku templi
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
Отрывок из книги
„Sinu sees on kõik nii selge,“ ütleb mulle sensei1 Tadao Kawahara pärast shiki-teraapia2 koolituspäeva Eestis. Shiki järgi oled sa aeglane ja rahulik energia, aga kui oled otsuse teinud, liigud kiiresti ja otsustavalt. Selle peale meenuvad Florinda Donneri sõnad nõidade maailma kirjeldavast raamatust „Unenägemine“: „Ma tean täpselt, mida teha. Ma ootan alati, et sündmused minu eest valiku teeksid. Ja siis tegutsen kiiresti ja energiliselt. Sa jääd maha, kui sa valvas ei ole. Häda on hoopis selles, kui sa pole veel oma otsust langetanud.“ „Jah, ma kuulen kutset, ma pean minema,“ vastan Kawaharale. Teadmata, kuhu see sisemine kutse mind üheksa kuu pärast tegelikult viib.
Shikoku 88 templi palverännak ei olnud minu jaoks lihtsalt matk. See oli teekond lähemale iseenda väele läbi nähtava ja nähtamatu maailma, läbi inimeste ja olukordade. Sel teekonnal olid minu jaoks kaugeleulatuvad tagajärjed. See avas mulle teise maailma, mis on eksisteerinud kogu aeg mu tavamaailma kõrval, aga millele ma seni olin julgenud vaid vargsi otsa piiluda, seades endale piirid sotsiaalsete normide järgi ja lõigates end ära lõpututest võimalustest. Ma ei lubanud endal kogeda reaalsuse alternatiivseid tajumisviise, mis aitavad distantseeruda mu senisest reaalsusemääratlusest. Määratlusest, mis oli aastatega kokku klopsitud ettekujutus sellest, kes ma olen ja milliseks ma võin saada.
.....
Kui oleme peatemplis kõik rituaalid koos minu templirituaalide sensei’ga läbi teinud, siis kihistab väike vanamees naerda ning teatab lõbustatult, ise minu sõpradele silma tehes: „Noh, rumal õpilane, kas midagi sai selgeks kah?“ Mina noogutan ja koogutan rahulolevalt muudkui sügavamaid kummardusi sensei tänamiseks: „Arigatō gozaimashita! Arigatō gozaimashita, sensei!“10 Ja ütlen talle, et ta on hea õpetaja. Sensei lööb seepeale särama ning näkku ilmunud leebe tundevarjund toob esile ilusa ja siira naeratuse. „Sina olid ikka ka väga hea õpilane!“ teeb ta lõpetuseks kokkuvõtte, millega tõmbab joone alla minu „raske õppustel, kerge lahingus“ templikursusele. Kallistame ja jagame omavahel palvelipsikuid. Heategija saab oma heateo eest palverändurilt annetusena osamefuda, mis täidab ka visiitkaardi rolli – palverändur kirjutab sinna oma nime ja soovi korral ka oma aadressi. Minul on valge osamefuda, sest mina olen oma esimesel o-henro-rännakul, aga õpetajalt saan ilusa tumepunase osamefuda, mis tähendab, et ta on juba 180 korda selle palverännaku läbinud. Tema osamefuda ei ole paberist, vaid punasest kangast, mis on kaunistatud lillede ja kuldsete ornamentidega ning ülemises otsas on Kūkai kujutis. Keskel, ülalt alla, on igal osamefuda’l, nii paberist kui ka kangast palvelipsikul tekst „Pühendumus. Rändan koos Kōbō Daishiga läbi Shikoku 88 templi“. Osamefuda värv ja see, kas ta on kangast või paberist, sõltub kordade arvust, kui mitu korda on palverändur saarele o-henro-tiiru peale teinud. Pärast viite palverännakut on paber roheline, pärast kaheksat punane, kui juba kakskümmend viis korda palverännak läbi tehtud, siis on pronksivärvi osamefuda. Viiekümne o-henro järel on võimalus kasutada juba kuldset osamefuda’t. Alates sajandast rännakuringist on osamefuda kangale trükitud ning seda nimetatakse nishiki’ks. Nishiki’s on koos kõik need läbitud kilomeetrid väärtuslikku kogemust. Pronksi- ja kullavärvi paber-osamefuda ning nishiki on ossettai’na11 rändurile kui amulett, mis kaitseb ja hoiab kingituse saajat tema teekonnal. Sellise amuleti võib rännakul ossettai’na kingituseks saada veteran-palverändurilt. Samas on mõned pika kogemusega rändurid jäänud tagasihoidlikuks ja kasutavad lihtsaid, valgest paberist osamefuda’sid, pidades suuri numbreid ja värvide mängu liigseks kiitlemiseks, mis ei sobi justkui kokku palveränduri alandliku loomusega. Nii et võta sa kinni, mis on õige ja mis mitte. Samas on see sügavalt isiklik tunnetus, kas sa käid alandlikkuses ja vaikselt omaette seda palverada või jagad oma kogemust ning tundeid maailmaga, mis aitab võib-olla kedagi julgustada sel teekonnal, mis esitab nii füüsilisi kui vaimseid väljakutseid.
Hakkame sensei’ga templist lahkuma, kui ta järsku peatub, lükkab peanupult ära oma sugegasa, sõlmib pea ümbert lahti hachimaki12 ning ulatab viimase mulle, öeldes: „See on sulle kingituseks, mu õpilane! See rätik on käinud minuga mitu teekonda ja nüüd annab ta sulle tuge ning enesekindlust, et julgelt koos Kūkaiga o-henro läbi teha.“ Olen sügavalt liigutatud, sest see kingitus on väga isiklik ja eriline. Hachimaki’l on Kūkai, Kōbō Daishi kujutis ning palverändurit julgustav slogan koos templi nimetusega. Hachimaki pärineb kolmekümne seitsmendast, Iwamoto-ji templist. Sinna ehk jõuan kunagi ka mina. Pärast Iwamoto-ji templit on rändajal ees kõige pikem teekond ilma templiteta ehk et see tähendab kaheksakümmet kuut kilomeetrit sisevaatlust ja mõtisklusi enne järgmist templit ja budistlikku rituaali.
.....
