Korvpalliromaan

Оглавление

Mihkel Tiks. Korvpalliromaan

Mihkel Tiks. Korvpalliromaan

ESIMENE OSA MÄNGU ALGUS. 1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

TEINE OSA KESET MÄNGU. 1

2

3

4

5

6

***

KOLMAS OSA MÄNGU LÕPP. 1

2

3

4

5

6

7

8

***

9

***

JÄRELSÕNA

1

2

Отрывок из книги

1973. aasta kevadel võeti mind Thbilisisse kaasa. Olin siis kaheksateistkümneaastane. Keegi vanadest oli saanud enne otsustavat tuuri vigastada. Mõistsin, et edutamine on ajutine, aga sellest hoolimata tundsin uhkust. Ma olin Kalevis. Kuhu ma kogu oma teadliku elu olin tahtnud jõuda. Q. E. D.

Praegu, aastaid hiljem, tundub mulle, et see polnud juhus, et ma just sel kevadel äravalitute hulka pääsesin. Ja et see just mina olin. Tagantjärele paistab kõik tähenduslik. Nimelt võis tol aastal meeskonnas aimata esimesi lagunemise tunnuseid. Juba üle kümne aasta oli kõik korras olnud, alles kaks hooaega tagasi oli võidetud pronksmedal ning mälestus rõõmupäevadest polnud jõudnud veel tuhmuda. Ja ometi leidus tundemärke, mis viitasid, et miski on muutunud. Ka mina tajusin seda ähmaselt, kuid enamat neist märkidest välja lugeda ei osanud. Minule oli Kalev midagi sajandeid püsiva kivimaja taolist, kus üksnes elanikud vahetuvad. Ja kuhu ka mina pidin orderi saama, maksku mis maksab.

.....

Talvar võttis maast kellegi dressipluusi ning näis tükk aega selle kuuluvust uurivat. Tema ilme väljendas lõpmatut tüdimust ja arusaamist, et Relliga on mõttetu vaielda. Ometigi ei saanud ta jätta ütlemata:

„Nii lolli viset ei tee mina kunagi.“

.....