Vanemuise väits

Оглавление

Mika Keränen. Vanemuise väits

Mika Keränen. Vanemuise väits

1. Jaspis

2. Vargus tuleb päevavalgele

3. Hommikusöök Reilika juures

4. Rampsu esimene koosolek

5. Muuseumidirektori külaskäik

6. Omakeskis

7. Basilius Kärner

8. Sammud „Uurali kajas“

9. Salakuulaja

10. Vaidlejad

11. Pedri Ljokkoi

12. Karlova kunstikool

13. Elina Törni

14. Rampsu teine koosolek

15. „Seitse venda“

16. Jälle muuseumis

17. Suured küsimärgid

18. Toiduklubi tähetund

19. Vestlus Sergeiga

20. Soome Kultuuri Sõbrad

21. Olavi kaval plaan

22. Tänukokteil

Отрывок из книги

Kruus krudises armsasti rattakummide all. Päike paistis soojalt ja sügistuul paitas Reilika nägu, kui ta jõudis tuttavasse parklasse. Tüdruk lukustas oma ratta ja kõndis niidutaimede vahel looklevat rada pidi piisavalt kaugele, et terve maja mahuks foto peale.

Üle suure aasa paistis eriline vaatepilt. Maa seest turritas välja piklik klaasist ehitis, mis säras päikese käes nagu kosmoselaev. Maja maapealne ots meenutas mingisugust küberajastu putukapüünist. Suur tahvel selgitas külastajatele, et palun astu ligemale, seesamune kristallist kida on A-sissepääs ja ulmeline monstrum pole mingi salajane laboratoorium, vaid Eesti Rahva Muuseum ehk ERM.

.....

Reilika ei öelnud ikka midagi, vaid kõndis eemale, nagu paluti. Isa vaatas oma tütrele järele ja tundis rinnas kahetsuspistet. Ta teadis, et noavargus on selline müsteerium, mille lahendamine meeldiks tütrele ja tema salaklubile. Siiski arvas ta, et kui tegu on päris vargusega, tuleb uurimine jätta politsei hooleks.

Reilika viskas oma koolikoti kaarega selga ja kõndis välisukse poole, kuid keeras kassa juurest hoopis raamatukokku. Ta tundis end nii närvilisena, et ei saanud ega tohtinudki jalgrattaga sõita. Appi, ma olen liiga noor ärevushäirete jaoks, mõtles tüdruk.

.....