Iseendast algav sugupuu

Iseendast algav sugupuu
Автор книги: id книги: 1626620     Оценка: 0.0     Голосов: 0     Отзывы, комментарии: 0 1732,5 руб.     (17,69$) Читать книгу Купить и скачать книгу Электронная книга Жанр: Биографии и Мемуары Правообладатель и/или издательство: Eesti digiraamatute keskus OU Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789985349854 Скачать фрагмент в формате   fb2   fb2.zip Возрастное ограничение: 0+ Оглавление Отрывок из книги

Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.

Описание книги

Maailm muutub ööpäevaringiga valgeks ja pimedaks, aastaringiga suveks ja talveks. Midagi sarnast toimub ka meis igaühes eneses. Oleme oma vanematelt pärinud viisi, kuidas reageerime pingeolukorras, soodumused haigestuda ja terveneda ning veel palju muudki. Kui teame lugusid oma esivanematest, kui peame ja hoiame lugu nendest, suudame paremini mõista, miks kipume käituma ühel või teisel moel. See raamat on esivanemate ja oma looga sideme loomise põnev lugu, kus sugupuu koostamine algab iseendast. „Sugupuud võib vaadata ka ülevalt alla, nii et kõige keskel on puu ladvapung ehk mina ise. See on nagu paela punumine, kus esivanemad on meie eludesse põiminud omad lõngad – unistused ja soovid. Kui oskame ja suudame läbi iseenda ja lähedaste poolt kogutud lugude tunda end koosolevatena, võime tajuda, kuidas ürgvana tuul puhub meie poole nende unistuste ja palvete hingeõhku. Nii kuuldes ja tajudes suudame jätkata seda, mis neil pooleli jäi, ning tunda nende elude soojust ning toetust pidevalt enda seljataga.” – Autorid.

Оглавление

Mikk Sarv. Iseendast algav sugupuu

Mikk Sarv, Kristel Vilbaste. Iseendast algav sugupuu

Saateks

I. Ümmargune sugupuu

Sugupuu ringil on kaheksa kaart

Sugupuu võib alata ka minust

Kuidas alustada?

Mida selline sugupuu annab?

Igaüks jääb iseendaks

II. Ajaring, silmapiir ja ilmakaared

Sirge või ümmargune?

Kaared ja ringid

Võistlemine ja tasakaal

Hommikukaared

Kirre

Ida

Kagu

Lõuna

Õhtukaared

Edel

Lääs

Loe

Põhi

III. Olemise vägi

Kergeks, kõrgeks ja… keeruliseks

Raskeks, madalaks ja lihtsaks

Isade pool ja emade pool

Tõusmise tõsine jõud

Tõusu järel tuleb langus

Emad toovad rahu

Isa tõusujõu taga on isaema loomus

IV. Suguvõsa hingus

Saami muinasjutt

Lugu Tuuleema kaheksast pojast

***

Joig oli muistse aja isikukood

Regilaul

Kes laulab hääleta?

Muutuste tuules

Kukk või kana, noor või vana?

Tuulehing ja hingetuul

Viru värav ja väravamäng

Maaemad ja maaisad hingavad läbi meie

Maaema Mattarahkka nõiatrummil

V. Kuidas sugupuu ring hingama panna? 13 harjutust

1 Sugupuu joonistamine paberile

Esimene samm: teie ise

Teine samm: teie vanemad

Kolmas samm: vanavanemad

Neljas samm: vanavanavanemad

2 Arhiiviandmete otsimine ja Geni portaali täitmine

Esivanemate kaart

3 Maaemade ja maaisade nimepael

4 Oma puu ja ilmapuud

5 Maavanemate palverattad

6 Esivanemate väljak kividega

7 Esivanemate kõnetamine väljakul või hiiepaigas

Rainer Lanzi esivanematega suhtlemise lugu

8 Rännak trummi saatel

Inga Kaaberi lugu esivanematest ja mureköiest

9 Sugupuu loits

Miku esivanemate loitsud

10 Jaanipäeval haudade külastamine

11 Jõuluõhtul lugude rääkimine

12 Pildid seinale ringidena

13 Lapsele suguvõsa raamatu tegemine

VI. Mikk Sarve iseendast algav sugupuu

Sugupuu süda : Mikk Sarv (1951)

Sünnikodu

Muusika minu kodus

Vanaisa ja vanaema

Päev, mis muutis meie pere elu

Koolipõlv

Ülikool

Teatri- ja filmimuusika

Pere ja saamid

Maailma otsa minek

Sugupuu esimene aastaring: Miku vanemad. Miku ema Veata Sarv (Nutt) 1921–2011

Kolimine Norra mõisa

Ussisõnad

Koolitee

Mees vali lastearmastuse järgi

Kütioru Ilmamäe talu

Liivakella hääl

*

*

*

Miku isa Hans Sarv. 1920–2011

Kooli- ja ülikoolitee

Sõjatee

Töö ülikooli õppejõuna

Sugupuu teine aastaring: Miku vanavanemad. Miku emaema Johanna Nutt (Vassus) 1899–1978

Norra mõi sas

Miku emaisa Juhan Nutt. 1888–1957

Miku isaema Juuli Sarv (Vaher) 1887–1963

Miku isaisa Jaan Sarv. 1877–1954

Kooli- ja ülikoolitee

Vabadussõda ja eestikeelne ülikool

Matemaatika ja vabamõtlemine

Bruna ja Viinamärdi

Sugupuu kolmas aastaring: Miku vanavanemate vanemad. Emaema ema Marie Rosalie Vassus (Mutso) 1876–1914

Emaema isa Jaan Vassus. 1863–1938

Emaisa ema Ann Nutt (Mutso, Torga) 1854–1915

Emaisa isa Peeter Nutt. 1851–1943

Isaema ema Maria Vaher (Triipsfeldt) 1842–1933

Isaema isa Priidu Vaher. 1845–1913

Isaisa ema Anne Sarv (Rebane, Hanimägi) 1835–1918

Isaisa isa Heno Sarv. 1849–1918

VII. Kristel Vilbaste iseendast algav sugupuu

Sugupuu Süda: Kristel Vilbaste (1965)

Sünnikodu

Teistmoodi laps

Geneetikust ajakirjanikuks

Sugupuu esimene aastaring: Kristeli vanemad. Kristeli ema Juta Vilbaste (Juurikas) 1933

Tali koolis

Ellujäämsie esimene õppetund

Sõit kullakoormaga

Tuberkuloos

Keskkool, ülikool ja õpetajaamet

Nigula

Kristeli isa Henn Vilbaste. 1932–1993

Sugupuu teine aastaring: Kristeli vanavanemad. Kristeli emaema Juuli Juurikas (Kartau) 1899–1995

Kristeli emaisa Peeter Juurikas. 1893–1969

Kristeli isaema Ellen Vilbaste (Koppel, Vilberg) 1893–1974

Kristeli isaisa Gustav Vilbaste (Wilberg, Vilberg) 1885–1967

Ülikooliaastad ja õpetajaamet

Töö looduskaitsjana

Gustav Vilbaste raamatud:

Sugupuu kolmas aastaring: Kristeli vanavanemate vanemad. Emaema ema Kadri Kartau (Lilienblatt) 1869–1937

Emaema isa Mihkel Kartau. 1855–1915

Emaisa ema Leenu Juurikas (Tallo) 1865–1946

Emaisa isa Villem Juurikas. 1859–1939

Isaema ema Marie Koppel (Grossberg) 1867–1952

Isaema isa Karl Koppel. 1860–1906

Isaisa ema Miina Vilberg (Vilbiks) 1852–1945

Isaisa isa Johannes Vilberg. 1856–1931

Lõpetuseks

Отрывок из книги

Küllap on igaühel vahel meeles mõlkunud mõte uurida välja, kellest ta põlvneb. Kes on minu esivanemad? Kui kaugele mu sugupuu ajas ulatub?

Selline huvi tekib inimestel enamasti neljakümnenda eluaasta paiku. Siis, kui lapsed on üles kasvatatud ja ise ollakse saamas vanavanemateks. Üksjagu noori avastab oma juured juba veidi varem, kui eneseotsimiste käigus satutakse pärima vanavanemate kodusid või tuleb jätkata pereliini töid ja tegemisi. Kuid tõeline avastamistuhin tabab inimesi pensionipõlves – kui aega on ootamatult palju, aga küsida nende asjade kohta saab kurvastavalt vähestelt inimestelt, sest teadjad on juba teises ilmas.

.....

Mis siis õieti on see imeline ‘ise’? Inimühiskonnas on kõige tõhusamad isetoimivad organisatsioonid ja kogukonnad. Tegelikult on kogu kõiksuse loomuseks isetoimivus – keegi ei juhi ega suuna seda. Sellele toetub ka meie rahva pärimustarkus, isegi meie keel.

Sõna ‘ise’ tuletab meelde setokeelse sõna ‘iskima’, mis tähendab nii lõnga korrutamist kui ka nõiduslikku kujuvahetust.

.....

Добавление нового отзыва

Комментарий Поле, отмеченное звёздочкой  — обязательно к заполнению

Отзывы и комментарии читателей

Нет рецензий. Будьте первым, кто напишет рецензию на книгу Iseendast algav sugupuu
Подняться наверх