Оглавление
Mikko Lagerspetz. Ühiskonna uurimise meetodid. Sissejuhatus ja väljajuhatus
EESSÕNA
1. SISSEJUHATUS
1.1. Raamatu eesmärkidest
1.2. Tulemus ja tõlgendus
1.3. Ühiskonna uurimisel kasutatavad meetodid
1.4. Raamatu ülesehitusest
2. TEOREETILINE JA METODOLOOGILINE PLURALISM SOTSIOLOOGIAS
2.1. Subjekt ja struktuur
2.2. Lahendamatud küsimused
2.3. Tegelikkus, tajumine ja teaduslik uurimistöö
2.4. Teadmishuvid ja teadusideaalid
2.5. Muutuvad teadmishuvid
3. SOTSIOLOOGILISED TEADUSIDEAALID
3.1. Teadmishuvi ja metodoloogia
3.2. Positivism ja hermeneutika
3.3. Seletamine ja mõistmine
3.4. Tähenduse tuvastamine ja hermeneutiline ring
3.5. Teadusfilosoofilised vaated ja empiirilise uurimistöö meetodid
4. TEOORIA JA HÜPOTEES
4.1. Teooria kui induktiiv-deduktiivne süsteem
4.2. Operatsionaalsed definitsioonid
4.3. Teooria omadused
4.4. Hüpoteesi omadused
4.5. Teooria ja hüpotees sotsiaalteaduslikus uurimuses (näide)
4.6. Prognoosimise liigid
5. UURIMISSTRATEEGIAD
5.1. Uurimisteema, uurimisprobleem ja uurimisstrateegia
5.2. Ekstensiivsed ja intensiivsed uurimused
5.3. Sünkroonsed ja diakroonsed uurimused
5.4. Piloot-, kirjeldavad ja seletavad uurimused
5.5. Kausaalse seose tuvastamine
5.6. Olemasoleva uurimisteabe ja statistika kasutamine
5.7. Tulemuste üldistamine
5.8. Eetilised probleemid ühiskonna uurimisel
6. MATERJALI KOGUMISE MEETODEID
6.1. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimismeetodid
6.2. Uurimuse korraldamine: formaalsus ja eri tüüpi uurimismaterjal
6.3. Vaatlus
6.3.1. VAATLUSE LIIGID
6.4. Avatud intervjuu
6.4.1. INTERVJUU KORRALDUS JA INTERVJUUKAVA
6.4.2. FAKTIPERSPEKTIIV JA TEKSTIPERSPEKTIIV
6.4.3. MÄRKMED JA TRANSKRIPTSIOONID
6.4.4. RÜHMAINTERVJUU VÕI – DISKUSSIOON
6.5. (Ankeet)küsitlus
6.5.1. KÜSIMUSTE TÜÜBID
6.5.2. KÜSIMUSTIKU KOOSTAMINE
6.5.3. ERISUGUSED VALIMID
6.5.4. KÜSITLUSE TEOSTAMISE VIISID
6.5.5. KÜSITLUSE PIIRANGUD
6.6. Kirjalike materjalide uurimine
6.6.1. KONTENTANALÜÜS
6.6.2. KVALITATIIVNE TEKSTIANALÜÜS
7. TULEMUSTE KVANTITATIIVNE ESITAMINE JA ANALÜÜS
7.1. Mõõtmisega seotud mõisted
7.2. Eri tüüpi mõõteastmikud
7.2.1. ASTMIKE TEISENDAMINE JA SUMMAINDEKSID
7.3. Ühemõõtmeline analüüs
7.3.1. ABSOLUUTARVUD, SUHTARVUD, DIAGRAMMID
7.3.2. NÄITARVUD: STATISTILISED KESKMISED, HAJUVUS
7.3.3. MUUTUJA VÄÄRTUSTE STANDARDISEERIMINE
7.4. Kahe- ja mitmemõõtmeline analüüs
7.4.1. RISTTABELID
7.4.2. VALIK STATISTILISE SEOSE NÄITARVE
7.4.3. MITME MUUTUJA VAHELISTE SEOSTE UURIMINE
7.5. Võitlus juhusega
7.5.1. VALIMI KESKMISE USALDUSVÄÄRSUSE HINDAMINE
7.5.2. VALIMITE KESKMISE ERINEVUSE HINDAMINE
7.5.3. SAGEDUSERINEVUSTE HINDAMINE
7.5.4. HÜPOTEESI STATISTILINE HINDAMINE
8. UURIMISARUANNE
8.1. Aruande eesmärgid
8.2. Aruanne kui jutustus
8.3. Stiil ja keel
8.3.1. SIHTPUBLIK
8.3.2. SELGUS JA TEADUSLIKKUS
8.3.3. VIITAMINE
8.4. Uurimisaruande ülesehitus
8.5. Kirjutamisprotsess
9. VÄLJAJUHATUS ÜHISKONNA UURIMISE MEETODITEST
VIIDATUD ALLIKAD
Отрывок из книги
Armas lugeja – õppur või juba kogenum kolleeg või teie, keda ühiskonna uurimine lihtsalt mõnel põhjusel huvitab! Teie käes olev õpik annab ülevaate sotsioloogias – ja üldisemalt ühiskonna empiirilisel uurimisel – kasutatavatest meetoditest. Õpik sisaldab ka teoreetilisi ja metodoloogilisi seisukohavõtte ning mõnd praktilist näpunäidet. Ma ei taha väita, et see õpik kajastaks sotsiaalteaduste metodoloogia kõige uuemat hetkeseisu; areng on pidev ja uusimad algatused meetodi alal on tihti teada ainult mõne spetsiifilise uurimisteemaga tegelejatele. Teiselt poolt leian, et ka kõige uudsem metodoloogiline avang ei saa sisaldada midagi täiesti enneolematut (kui tegemist tõepoolest on teadusliku meetodiga). Sotsioloogia senise ajaloo jooksul on distsipliin jätkuvalt rinda pistnud inimeste ühiselu kõige keerulisemate küsimustega ja otsinud vastuseid, mis oleksid empiirilised, mitte ainult spekulatiivsed. Nimelt metodoloogias on see teadus juba ammu üpriski karastunud. Andes üldise ülevaate tavalisimatest uurimismeetoditest ja nende kasutamise loogikast usun ma, et olen lugejale abiks ka selliste meetodite mõistmisel ja hindamisel, mida siin eraldi käsitletud ei ole.
Minu erialase tausta tõttu on suur osa nii esitatud näidetest kui ka viidatud kirjandusest ja teooriatest pärit sotsioloogiast. Mu sooviks on siiski, et ka need ühiskonna empiirilisest uurimisest huvitatud lugejad, kelle akadeemiline eriala kannab mõnd teist nimetust, ei peaks tundma end kontvõõrana siin esitatud põhimõtteid ja arutlusi lugedes. Vaatamata uurimisteema täpsemale piiritlusele ja oma eriala eelistatud teooriavaramule on ühiskonda uurivatel teadustel palju ühist, ja eriti suur on see ühisosa meetodite ja metodoloogia valdkonnas. Andestatagu seetõttu vaatenurga mõningane kallutatus raamatus, mille lugejaskonna hulgas loodan ikkagi kohata kõiki ühiskonna uurimise huvilisi!
.....
Raamatu viimane, 9. peatükk soovib olla hoopiski väljajuhatuseks ühiskonna uurimise meetoditest: mõne lihtsa põhimõtte kujul on sinna püütud koondada olulisim, mis varasemates peatükkides öeldud. Sellega on püütud näidata, et võimalike „ühiskonna uurimise meetodite“ hulk on tegelikult piiramatu; otsustavaks saab teadlase jaoks see, et ta ise on teadlik oma tegevuse eesmärkidest ja selle abil kogutud materjali olemusest.
Kognitiivseid skeeme saab võrrelda teaduslikus uurimistöös kasutatavate uurimisküsimuste ja hüpoteesidega. Need on tuletatud üldisematest arusaamadest, mis on uurimistöö taustaks ja kontekstiks, mille abil empiirilist maailma tõlgendatakse. Neid arusaamu võib nimetada uurimisprotsessi taustteooriaks, mis sisaldab nii varasemat empiirilist teavet uuritava nähtuse kohta kui ka seisukohti küsimustes, mida empiiriliselt lahendada ei saa (vrd alaptk 2.2). Samamoodi nagu skeemid suunavad tähelepanu, tuletatakse uurimisküsimustest ja hüpoteesidest meetodid, mida uurimistöö tegemisel rakendatakse (vt joonist 2.3).
.....
