Elu on muinasjutt muinasjutus, mida kirjutame laenatud sulega laenatud paberile ja mida julgem on meie fantaasialend, seda põnevamad need muinasjutud saavad. „Elas kord üks Eesti tudengineiu, kes armus Egiptuse tudengisse…“ – nii algab minu muinasjutt ja just sellesse algusesse see raamat viibki. Seekord astub lugeja välja Egiptuse argipäevast ja tutvub kõige sellega, mis muudab selle argipäeva eriliseks. Nii satub ta idamaiste meeleolude keskele, antiiksele turule, vesipiibukohvikutesse, kaema kaunist kõhutantsu, nautima araabia kunsti ja sumedaid öid. Kuid mitte ainult. Lisaks peategelastest abikaasale Mohamedile, lastele Nadiinile ja Omarile, on selles muinasjutus oma lood rääkida ka teistel. Aga tulge, alustame algusest!
Оглавление
Nele Siplane. Egiptimaa II: Eestlanna ja tuhat üks ööd
EESSÕNA
Tulemine
Kohtumine perekonnaga
Korteriotsingud Kairos
Kohustuslik külastus
Kokkusattumus
Ajaloolisel basaaril
Iidses idamaises kohvikus
Vesipiibuhetk
Kairo tornis
Kassid, kassid, kassid…
Puhkuselt tagasi
Üks kummaline oluline päev
Hüvasti, Kairo!
Minu pulmas
Saatuse kummalised rajad
Kiri teiselt naiselt
Rassismi küüsis
Arusaamu islamist ja moslemitest
Arusaamu islamist ja moslemitest
Hingepalsam
Džinn pudelis
Veidrad nähtused
Inglitiivul
Juuri otsides
Perekond – ühiskonna nurgakivi
Maiasmoka paradiisis
Ema süda
Kes on minu lapsed?
Karjäär
Fulla
Kas teie peres nalja ka saab?
Sünnipäevapeol
Lõbusõit
Islami täht, arabesk ja mosaiik
Lohejooksjad
Lõhnamaailm
Elu meie tänaval
Vabaõhukontserdil
Kihluspeol
Sume on suveöö
Abielu registreerimisel
Juhuslik jalutuskäik
Lugu sellest, kuidas ma haigeks jäin
Tants Jumalale
Kõhutantsu keerises
Ramadaanimelu
Tuline sõprus
Seesam, avane!
Vabaajasport
Egiptuse klubis
Puhtusefriik
Võimalus olla õnnelik
Püramiidide kutse
Kaunis kõrbelaev
Eestlannal külas
Oled Egiptuses kodunenud, kui …
Mitmenäoline Egiptus
Muljeid Egiptusest
Kingimure
Egiptlasena Eestis
Oma maa patrioodid
Väliseestlus
Väliseestlus
PILDIALBUM
Отрывок из книги
Sõidame Saaremaa poole, kui minu vend, ise autorooli keerates, lauluotsa üles võtab. Korraga on kõikidel autos viibijatel silmad vees ja venna hääles on tunda nutu värelust. Ka tagaistmel valitseb hetkeline vaikus, kus istuvad muidu nii rõõmsad vennanaine ja ema. Kogu auto saab täis hingematvat kurbust. Heidan pilgu autoaknast välja, et mu pisaraid näha ei oleks. Suvine Eestimaa tundub eriliselt kaunis – aknast mööduvad rohelised karjamaad ja inimtühjad väljad, kaugel metsatuka kohal madalamale vajunud päike.
Auto on raske – lisaks murekoormale on selle pagasnik täis topitud ühe eesti naise kõikvõimalikku maist vara. Ülikool on jäänud seljataha, õigupoolest selle lõpetamiselt just tulemegi. Ees on viimane reis koju enne lahkumist. Lahkumist Egiptusesse.
.....
Lennukile viiva bussi pealt maha astudes ja lennuki ees piletikontsu pealt oma istekoha numbrit kontrollides, kõnetab mind keegi korraga eesti keeles: „Vabandage, kas te olete eestlane?“
Mul läheb nägu kohe naeru täis, kui pead tõstes seisab minu ees blond ja sale keskealine naisterahvas, kes räägib eesti keelt ja on täiesti eestlase näoga. Imelik, et ma teda enne seal ootesaalis ei märganud!
