Читать книгу Numeroloogia käsiraamat - Numeroloogia Käsiraamat - Страница 1

Universumis valitseb põhjuslik tsükliline kord. Ajastuid on otsitud ja kasutatud mitmesuguseid meetodeid selle korra nägemiseks ja mõistmiseks. Üks neist on olnud numeroloogia, mis selgitab eksistentsi arengut Maal numbrite kaudu.

Numeroloogia on kunst ja teadus, mis õpetab, et numbrid väljendavad korrapäraselt vahelduvaid kosmilisi vibratsioone. Numeroloogid usuvad, et inimese sünnikuupäev ja kohe pärast sündi antud nimi näitavad tema sünnihetkel universumis valitsenud kosmilisi võnkeid, mis mõjutavad iseloomu ja saatust. Seega, kui inimene elu jooksul ebausklikult nime muudab, et seeläbi paremat saatust pälvida, võib tegu olla vaid enesepettusega. Sünninimi ja – kuupäev väljendavad muutumatult lähtepunkti, kust inimene oma elu alustas. Samas, kui inimene teeb oma elus ja ellusuhtumises läbi mingi suure muutuse ning seejärel oma nime muudab, võib uus nimi väljendada tema olemuses toimunud muutust.

Numeroloogid ei õpeta fatalismi ega väida, et inimsaatus on kosmiliste jõudude poolt detailselt ette määratud. Numbrite ja tähtede vibratsioonide uurimine tähendab jumalike loovate energiate uurimist nende avaldumise eri astmetel. Tähti ja numbreid õigesti mõistes ja rakendades saavutame me kontakti Universumi Mõistusega.

Numbrite ja tähtede sümboolikat tunti paljudes muinaskultuurides. Assüüria kuningas Sargon II (722–704 eKr) laskis ehitada pealinna Dur-Šarrukini (Khorsabadi) linnamüüri oma nime numeroloogilise koodi järgi. Vana-Kreeka müsteeriumides tähistas number 888 üliteadvust. Hiljem hakati selle sümboliga seostama Jeesuse (kr keeles Iesous) nime. Johannese ilmutusest tuntud 666 ehk “metsalise arv” tähendas kreeklaste jaoks surelikku meelt. Nii muistsed kreeklased kui ka heebrealased pidasid arvu 10 täiuslikkuse sümboliks, sest sellega algab numbrite 1–9 järgmine tsükkel. Kreeklased kasutasid numbreid ka unenägude tõlgendamisel, gnostikud aga jumaluste nimedele tähenduste omistamisel.

Me kõik oleme koolis õppinud Pythagorase teoreemi: “Täisnurkse kolmnurga kaatetitele ehitatud ruutude pindalade summa võrdub hüpotenuusile ehitatud ruudu pindalaga”. Pythagorase koolkonnas (umbes kuus sajandit eKr) nimetati seda eluteoreemiks. Seda väidet tunti juba 2000 aastat eKr Babüloonias, kuid matemaatiliselt tõestasid selle esmakordselt Pythagorase õpilased. Kui me joonestame sellele kolmnurgale ka vastavad ruudud, saame kaheteistkümnest lõigust koosneva kujundi. Seda kujundit kasutatakse tänapäeva numeroloogias inimese elukogemuste väljaarvutamise skeemina. Pythagoras pidas täisnurkset kolmnurka universumi väljenduseks. Sellise kolmnurga, mida nimetatakse ka egiptuse kolmnurgaks, kaatetiteks oli 3 ja 4 pikkusühikut, hüpotenuusi pikkuseks aga 5 pikkusühikut.

Samuti on tõeline numbrisümboolika varamu piibel. Nii Vana kui ka Uue Testamendi numbrikasutuses leidub sügavaid varjatud tähendusi, mis jäävad pealiskaudsele lugejale märkamatuks. Tänapäeva numeroloogia on välja kasvanud kõigist eelmainitud kontseptsioonidest.