Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
SISSEJUHATUS
HOMMIKUMAA TARGA KINGITUS
KOSMOPOLIIT KOHVIKUS
RAUNDIDE VAHEL
KATUSEAKNAGA TUBA
ARMASTUSE NIMEL
MAGGIE DEBÜÜT
POLITSEINIK JA KORAAL
KOLLASE KOERA MEMUAARID
IKEY SCHOENSTEINI ARMUJOOK
MAMMONA JA VIBUKÜTT
KEVAD À LA CARTE
MAAILM VOORIMEHEPUKIST
LÕPETAMATA LUGU
KULDSÕRMUSE ÕED
BÖRSIMAAKLERI ARMULUGU
MÖBLEERITUD TUBA
TILDY LÜHIDEBÜÜT
SÜDA JA RIST
SÕBER TELEMACHUS
HYMENAIOSE KÄSIRAAMAT
KORRAS LAMP
PENDEL
EDUKUSE HINDAJA
O. H ENRY novellid järgivad Ameerika lühijuttude kirjutamise traditsiooni, millele panid aluse Irving ja Poe ning mis ulatub Damon Runyonini ja P. J. O’Rourke’ini. Kokku on O. Henry sulest ilmunud kakssada seitsekümmend poolrealistlikku, sisutihedat ja ootamatu lõpuga novelli. Nagu Runyongi, kajastas O. Henry tihti elu pahupoolt – “Linnavalitsuse raport” ja “Möbleeritud tuba” on selle ilmekaks näiteks –, kuid teeb seda alati humoorikalt. Seepärast on teda mõnikord nimetatud ka humoreskikirjanikuks. Ta on meister koomiliste ja naljakate olukordade väljamõtlemises. Näiteks võib tuua “Momuse pantvangi”, milles toimub epikuurlik vestlus jutustaja ja Caligula Polki vahel.
O. Henry kirev elusaatus ja rikkalik kogemustepagas oli talle kirjutamisel suureks abiks. Rio Grande lõunaosa kirjeldamises on ta sama kodus kui sajandivahetuse-eelse New Yorgi tavakodanike eluolu kajastamises. Kuigi O. Henry novelle on kritiseeritud liiga suurte juhuste kokkulangemise pärast, peab tunnistama, et neid läbivaks jooneks on sügav kaastunne elu hammasrataste vahele jäänute ja rõhutute vastu. Tema sajandi kirjanike puhul on see ebatavaline. O. Henry kirjeldab oma kaasaega tähelepanuväärse selgusega. Ta jutustused on väärtuslik näide üheksateistkümnenda sajandi lõpu – kahekümnenda sajandi alguse eluolust, kui orjakaubandusest ja sõdadest indiaanlastega polnud möödas enam kui inimpõlv, ja rohkem kui ajaleheartiklid kriipisid need tolleaegsete poliitikute südametunnistust.
.....
Jim ei hilinenud kunagi. Della peitis uuriketi pihku ja istus ukse juurde laua taha. Kohe-kohe astub Jim sisse. Della kuulis esimesel trepimademel mehe samme ja läks näost kaameks. Naisel oli kombeks iga päev palvetada, paludes jumalalt lihtsaid asju. Ka nüüd tegi ta seda ja sosistas: “Palun, jumal, tee nii, et olen tema silmis endiselt ilus.”
Uks avanes, Jim astus sisse ja sulges ukse. Ta oli kõhn ja väga tõsine. Vaene poiss – alles kahekümne kahe aastane, kuid juba lasus ta õlgadel ränk toitjakohustus. Talle oli hädasti vaja kindaid ja uut palitut.
.....