Оглавление
Olavi Antons. Minu Tenerife. Kompassiga kliimapagulane
Saateks
Kuhu kadus kass?
Kassidel on pohmell
Maarika. Kuidas kõik algas
Üks otsustav lause
Üks otsustav jõuluhetk
Plaanid c ja b
Kus on kaart? Ehk plaan a
Suvilakorterite suhtevõrk
Mida ma foorumitest õppisin?
Ja siin me nüüd olime
Pikaldane pangaskäik
Interneti lõpetamise trahv
Koduküla esimesed lood
Eesi. Äri algus
Olavimägi ja verised sääred
Veel orienteerumise blondiinimomente
Müügimees Thomas
Teejuht Ulla
Tähtaeg: viis aastat
Lehekülg, mis mind tuntuks tegi
Kuidas ma reklaamifirmat õpetasin
Kohtumine oraakliga
Roos kompostihunnikul
Maailmarändurid ja kana
Kaart on päästetud
Kõrtsiviktoriin ja muu külaelu
Thomas, auu!
„Terrassipesu“ päev
Kui õige koliks?
Maakler Renato ja staadion-terrass
Gospodin Viktori pildile tulek
Kaart on valmis!
„Nje panimõm!“
Kaart venelastele?
Bardakk onlain
Saagu raamat?
Jäägripealiku saabumine
Kus on pakk?
Seiklusrikas merereis
Kliimapagulasi lahmab peale
Raamat saab valmis
Hakkaks õige giidiks?
Hakkaks siis piletööriks?
PILDIALBUM
Nadežda kui hoiatav eeskuju
Ajan Franki närvi
Mis see traspaso siis ikkagi on?
Ma ei jäta jonni
Paberist parem saab olla kaks paberit
Pablo tegutseb
Veel üks Jaak
Maria venitab
Välk lööb sisse
Ja jälle Frank appi
Varrukast sikutamise turundus
Iga algus on hasartne
Müügimees Don
Viktori ja Regina abi
Alustame oma tuuridega
Viktor kergitab kaabut
Kompass on jalus
Kosmonaudiga jahil
Titi matus
Mimo ehk Mimm
Kes teeb, sel juhtub
Millised külalised meelde jäävad?
Galerofoobia ehk lugu kübaramooridest
Kuidas ma ei saanud aasta teenindajaks
Hetk teatripäevalt
„Infrastruktura“ osas on arenguruumi
Ettevaatust, vidinaputkad!
„Kuidas sa jaksad?“
Eestlane olen
Venelased on kohal!
Tere tulemast, Monika!
Kompassi teine periood
Eesti-igatsus
Kõik räägivad eesti keelt?
Veel kliimapagulasi
Kruup ootas mind Hiiumaal
Pangandusest veel
Vene kriis
Tere, ookean!
Üks lugu parkimisest Tenerife moodi
Reibas vanadaam Hoppet
Tahan pori!
Lisa 1. Abiks algajale Tenerife-avastajale
Lisa 2. Korduma kippuvad küsimused Kompassis
VEEL LUGEMIST
Отрывок из книги
Pühendan emale ja isale.
See raamat võiks anda aimu, et piimajõed ja pudrumäed ei oota isegi neid, kes on astunud veel pikema sammu kui üle Soome lahe ja päikesejanus loonud uue kodu paradiisisaarele. Vabalt võib olla, et paradiisis on putru ja piima kõige vähemgi, sest järjekord on värava taga ning selles tõukleb kogu issanda loomaaed.
.....
Ja kõikidest avaustest ulatusid nagu ammuli suudest välja keeled – samasugused transpordilindid nagu need, mis reisijatele terminalis nende kohvrid kätte toovad, aga lihtsalt niipalju suuremad, et ilmselt mahuks ka merekonteiner vabalt peale. Ja keskmise lindi keskel oli üks kast, mis tundus eemalt vaadates selle lindi röögatute gabariitide pärast tikutoosisuurune. Aga tikutoos ei saanud see olla juba seepärast, et tikutoosid ei tee häält, need äärmisel juhul krabisevad. Selle kasti seest kostis hoopis mjäu. Ja siis veel üks. Ja veel. Mulle nii tuttava intonatsiooniga mjäud. Pšoltit ei saadetudki Türki! Äigasin silmad kuivaks, haarasin kasti ja asusin tagasiteele. Huvitaval kombel oli see koridor teistpidi palju lühem.
Kui me terminali tagasi saime, oli vahepealne justkui ulmefilmist pärit inimtühjus läbi saanud ja paar bussitäit liiga palju päikest saanud turisti sagis ringi. Kõik, kes olid nooremad kui 15 aastat (ja mõned vanemad ka), olid ennast Titi kasti ette sisse seadnud. Need õnnelikud, kes istusid kastile lähemal, üritasid läbi uksevõre Titile pai teha. Ma panen selle möödunud lennureisi ja väikese sinise tableti arvele, et sel öösel Tenerife lõunalennujaamas mõnele neist kiirabi tarvis ei läinud – kui meie tutvus Titiga oli veel värske, hammustas ta mu labakäest krõmpsuga läbi, nagu oleks see olnud salatileht. Ootamatud ja ebamugavust tekitavad situatsioonid lahendas Titi nimelt alati vägivalla abil, kuna kasside puhul on see otsetee lahenduseni. Igatahes oli pere jälle koos, mul oli enda ees oma vahepealsete paanikahoogude pärast piinlik.
.....
