Õnnelik prints

Оглавление

Oscar Wilde. Õnnelik prints

ÕNNELIK PRINTS

ÕNNELIK PRINTS

ÖÖBIK JA ROOS

ISEKAS HIIGLANE

USTAV SÕBER

ERAKORDNE RAKETT

GRANAATÕUNTEST MAJA

NOOR KUNINGAS

INFANTA SÜNNIPÄEV

KALUR JA TEMA HING

TÄHELAPS

MEENUTUSEKS LUGEJALE

Отрывок из книги

Carlos Blackerile

Üleval linna kohal, kõrge samba otsas, seisis Õnneliku Printsi kuju.Ta oli üleni kaetud õhukese puhta lehtkullaga, silmadeks oli tal kaks säravat safiiri ning tema mõõgapidemel ergas suur punane rubiin.

.....

„Mind oodatakse Egiptuses,” vastas Pääsuke. „Homme lendavad minu sõbrad teise kose juurde. Seal kõrkjates varitseb jõehobu ning kõrgel graniittroonil istub jumal Memnon. Öö otsa vaatab ta tähti, ning kui koidutäht särama lööb, toob ta kuuldavale üheainsa rõõmuhõiske ja vakatab siis. Keskpäeval tulevad jõe äärde jooma kollased lõvid. Nende silmad on nagu rohelised berüllid ja nende möirgamine kõlab üle kosekohina.”

„Pääsuke, Pääsuke, väike Pääsuke,” ütles Prints, „ma näen kaugel, linna teises otsas, katusekambris üht noormeest.Ta kummardub paberitega kaetud laua kohale ja tema kõrval klaasis on närtsinud kannikesekimp. Tal on pruunid käharad juuksed, huuled, mis on punased nagu granaatõun, ning suured unistavad silmad.Ta katsub lõpetada näidendit teatridirektorile, aga tal on nii külm, et ta ei suuda enam kirjutada.Tema koldes ei ole tuld ning nälg on temalt jõu võtnud.”

.....