Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
ESIMENE OSA
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
14
15
16
17
20
21
22
TEINE OSA
23
24
26
27
28
29
30
31
32
33
34
KOLMAS OSA
35
36
37
38
39
40
41
43
44
45
46
47
48
49
50
NELJAS OSA
51
Saateks
Kaheksateistkümnendal sajandil elas Prantsusmaal mees, kes kuulus selle geniaalsete ja jäledate tüüpide poolest sugugi mitte vaese ajajärgu kõige geniaalsemate ja jäledamate tüüpide hulka. Saagu tema lugu siinkohal jutustatud. Teda kutsuti Jean-Baptiste Grenouille’ks, ja kui tema nimi, vastupidi teiste geniaalsete koletiste, nagu de Sade’i, Saint-Justi, Fouché, Bonaparte’i jne. nimele, tänapäeval unustusse on vajunud, siis kindlasti mitte sellepärast, et Grenouille oleks neile kuulsamatele kurjusejüngritele kõrkuse, inimpõlguse, amoraalsuse, ühesõnaga jumalakartmatuse poolest alla jäänud, vaid kuna tema geniaalsus ja auahnus piirdusid alaga, mis ajalukku jälgi ei jäta: haihtuva lõhnadevallaga.
Sel ajal, millest me räägime, valitses linnades meile, tänapäeva inimestele, peaaegu ettekujutamatu hais. Tänavad haisesid sõnniku järele, tagahoovid haisesid uriini järele, trepikojad haisesid kõduneva puidu ja rotisita järele, köögid mädaneva kapsa ja lambarasva järele; tuulutamata kambrid haisesid kopitanud tolmu järele, magamistoad võidunud linade, niiskete sulgtekkide ja teravmagusalt lehkavate ööpottide järele. Korstnates haises väävel, parkalitöökodades haisesid söövitavad leeliselahused, tapamajades haises voolav veri. Inimesed haisesid higi ja pesemata riiete järele, nende suud haisesid katkiste hammaste järele, nende röhitised sibulamahla järele ja nende kehad, kui nad enam päris noored ei olnud, räästunud juustu ja hapupiima järele ja kasvajahaiguste järele. Haisesid jõed, haisesid väljakud, haisesid kirikud, haises sildade all ja paleedes. Talupoeg haises samuti nagu preester, käsitöösell nagu meistriemand, kogu aadel haises, ja isegi kuningas haises, ta haises nagu röövloom, ja kuninganna haises nagu vana kits, nii suvel kui talvel, sest bakterite lagundavale aktiivsusele ei olnud kaheksateistkümnendal sajandil veel piiri pandud, ja nii ei olnud mitte ühtegi inimtegevuse ala, ei ülesehitavat ega purustavat, ühtegi tärkava ega hääbuva elu avaldust, mille saatjaks ei oleks olnud hais.
.....
„Ta on saatana meelevallas.”
Ruttu tõmbas Terrier oma sõrmed korvist välja. „Võimatu! Absoluutselt võimatu, et üks imik on saatana meelevallas. Imik ei ole inimene, vaid eelinimene ja tal ei ole veel täielikult väljakujunenud hinge. Seetõttu ta ei huvita saatanat. Kas ta ehk räägib juba? Kas ta tõmbleb? Kas ta liigutab toas asju? Kas ta levitab halba lõhna?”
.....