„Lõpetage see kõige eest hoolitsemine. Okei, toit, raha, peavari ja puhas pesu on ikka vajalikud, aga me püüame iseseisvaks saada. Oleme suured, koledad ja karvased ning meil on oma elu, mis ka teid üksjagu mõjutab. Me ainult kasvame ja käime närvidele. Kunagi tegite ju ise samamoodi. ME EI SAA MIDAGI PARATA, ET TE MEID EI MÕISTA!“ Teismeliste maailma tunneme rohkem murelike vanemate, ülekoormatud õpetajate või pereterapeutide vaatenurgast. 15-aastane Paul Bühre on Berliini koolipoiss. Oma esimeses, ohtrat tähelepanu pälvinud raamatus kirjeldab ta värvikalt ja arukalt, millest noored mõtlevad ja mida nad teevad, kui vanemaid juures ei ole. Selle raamatuga avaneb võimalus näha teismelise pilgu läbi, mis talle ja tema põlvkonnale korda läheb. Autor räägib arvutimängudest, pesumoest, pornost, kanepist ja alkoholist, tüdrukute hilpudest, õpilasvahetusest, internetiajastu armastusest ja hetkedest, kui kõik kasvab üle pea. Ja vanematest, kes tahavad alati parimat, kuid saavutavad enamasti risti vastupidist.
Оглавление
Paul Bühre. Teismelist tabamas. Mida me tegelikult mõtleme
1. Grupidünaamika ja mis tegelikult toimub noortekambas, kes pealtnäha rõõmsalt kooliruumides ringi jaurab
2. Sotsiaalsed võrgustikud – mis toimub meie peas, kui põrnitseme oma mobiili, selle asemel et väljas värskes õhus jalgpalli mängida
3. Välimus ehk miks poistel enam alukad pükstest välja ei piilu. Ja miks tüdrukud seksikad välja näevad, aga tagajärgede eest vastutada ei taha
4. Alkohol ja uimastid: kuidas see puudutab neid, kelle vanemad tõmbasid kanepit ja kes on kasvanud üles koos seriaaliga keemiaõpetajast, kes valmistab narkotsi
5. Arvutimängud ehk miks NOOBidel ei ole killing spree’sid ja miks mängud pole üldse nii halvad, kui kõik pidevalt väidavad
6. Seks, porno ja – jah, seda on meil ka – armastus
7. Kooli mõte ja miks oleks tore, kui mõned õpetajad oleksid veidikenegi 4. peatükis mainitud keemiaõpetaja moodi
8. The Blue Skeletons of November – meie muusika
9. Ja palun, palun ärge nimetage mind napakate nimedega – konfliktid vanematega
10. Kasvatusmeetodid ja paar lihtsat nippi sihtgrupi poolt vaadates
11. Teismeliste tujud: kui tõsiselt seda peaks võtma
12. Mina ja teised: Jah, on asju, mis on meile tähtsad
Tänusõnad
Отрывок из книги
Juba pikemat aega eksisteerib liik noori, kes võiksid täiskasvanutele täiega meeldida. Liik, kes ei räuska ringi ega oksenda kell kuus hommikul metroojaama täis. Nende kõrvu katab kaks klappi. Sealt jookseb välja kaks kaablit, mis suubuvad nutitelefoni. Milles mängitakse vaheldumisi mobiilimänge, nagu „Temple Run”, „Doodle Jump” ja „Headsoccer”. Nägu on keskendunud, närviline, agressiivne või igavlev, sõltuvalt sellest, kas purustati uus rekord, jäädi sellest napilt ilma või on tõesti totaalselt igav. Ja kui muud teha pole, kontrollitakse vahetpidamata oma mobiili. Näiteks mu sõber Bartholomäus (nimi on muudetud, aga tõsine juhtum). Temaga ei saa kolme minutit rääkida, ilma et ta piiksuks, heliseks või vilguks või mingitele WhatsAppidele vastaks. See käib närvidele.
Isegi vahetundidel ei mängita enam nii palju jalgpalli nagu põhikoolis, sest suur osa surfab mobiilis või saadab snäppe laiali. Snapchati idee on lihtne: teed foto, saadad selle oma sõpradele, kes seda umbes viis sekundit näevad, enne kui see uuesti kaob. Proovitakse inimest tabada, nii et ta näeks võimalikult nõme välja, kirjutatakse juurde midagi naljakat või joonistatakse väike peenis.
.....
Isegi vahetundidel ei mängita enam nii palju jalgpalli nagu põhikoolis, sest suur osa surfab mobiilis või saadab snäppe laiali. Snapchati idee on lihtne: teed foto, saadad selle oma sõpradele, kes seda umbes viis sekundit näevad, enne kui see uuesti kaob. Proovitakse inimest tabada, nii et ta näeks võimalikult nõme välja, kirjutatakse juurde midagi naljakat või joonistatakse väike peenis.
Jõudsime niisiis noorte internetikäitumise juurde ja alustame Facebookist. Teisi võrreldavaid võrgustikke ei ole. (Välja arvatud Instagram, mis on rohkem kunstnikuhingedele mõeldud ja kuhu saab riputada oma toidu- ja koduloomade väikse nihkega pilte. Minu klassist on Instagramis vähesed, samal ajal kui üheksakümmend protsenti kasutab Facebooki, ülejäänutele on vanemad selle ära keelanud. Kuhu see välja viib, räägin hiljem.)
