Viimane rüütel. Arnold Rüütli jäljed Eesti pinnal ja ajas
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Peeter Ernits. Viimane rüütel. Arnold Rüütli jäljed Eesti pinnal ja ajas
PROLOOG. RÜÜTEL ON RÜÜTEL
1. PEATÜKK. ARMAS LAPSEPÕLVEMAA. 1928–1939
2. PEATÜKK. ELU NÄITAB OMA KARMI POOLT. 1939–1950
3. PEATÜKK. TEELAHKMEL. 1950–1963
4. PEATÜKK. PUNAPARUN. 1963–1969
5. PEATÜKK. TEEL POLIITIKASSE. 1966–1977
6. PEATÜKK. POLIITIKASSE SOBIMATU. 1977–1983
7. PEATÜKK. VARJUST VALGUSESSE. 1985–1987
8. PEATÜKK. MURDELINE AEG. 1987–1988
9. PEATÜKK. SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON. NOVEMBER 1988
10. PEATÜKK. ISESEISVUSVÕITLUS. 1988–1991
11. PEATÜKK. HALVAENDELISED MÄRGID. 1991
12. PEATÜKK. VABADUS! AUGUST 1991
13. PEATÜKK. OMA KOHT MAAILMAS. 1991
14. PEATÜKK. RIIGIPEA KOOREM. 1991–1992
15. PEATÜKK. VARJATUD RIIGIPÖÖRE. 1992
16. PEATÜKK. POLIITIKA ARGIPÄEV. 1992–1997
17. PEATÜKK. TEISE EESTI PRESIDENT. 2001–2006
18. PEATÜKK. SUUR IDEE. 2001–2006
19. PEATÜKK. LIIDRIROLLIS. 2001–2006
EPILOOG. JÄÄB RÜÜTLIKS JA PRESIDENDIKS
LISAKS. KAKS VÄLISVAADET
ELULOOLISI FAKTE
Отрывок из книги
Perekonnanimedel on oma lugu. Rüütli puhul ulatub see kaugesse aega, kui veel taanlased Saaremaad valitsesid. Nende kantse kaitsma ja ümberkaudseid randu valvama värvati kohalikke talupoegi, kellest esinduslikuma väljanägemisega mehed teenisid ratsarüütlitena ja saidki hüüdnimeks Rüütel. Sama nimega kutsuti nende meeste järeltulijaid, kuni hüüdnimest sai 19. sajandi esimeses pooles perekonnanimi.
Mõnigi on imestanud, kuidas Arnold Rüütli nimi selle kandja hoiakuga nii hästi kooskõlas on. Kui otsida rüütellikkuse jälgi viimaste kümnendite poliitilisest elust, tasub pöörata pilk Rüütli poole. Pole võimatu, et ennemuistsest teenistusest rannarüütlina võtsid ta esiisad koos nimega kaasa ka keha- ja eluhoiaku.
.....
Ka oma emapoolse vanaisaga meeldis Arnoldil maailma asjust ja külaelust vestelda. Vanaisa oli samuti tabanud õnnetus: ta sai metsatööl raske jalavigastuse ja jäi kepi toel käima. Ometi püüdis ta jõudumööda talutöödes osaleda, niidukiga heina ja vilja niita. Külas autoriteetse inimesena valiti Arnoldi vanaisa külavanemaks ja poisile pakkus suurt rõõmu, kui sai vahel aidata vanaisa tähtsate kohustuste täitmisel.
Ümbruskonna külade rahvas tavatses jaanipeoks koguneda Tapra mäele, kuhu oli rajatud kividest lõkkealus. Tollele ajale omaselt tundsid nii noored kui vanad end sealsetel piduõhtutel võrdseina. Külarahvas sai lisaks jaaniõhtule kokku ka mujal. Vallamaja juurde koguneti vaatama Naiskodukaitse ja Kaitseliidu paraade. Sinnasamasse tuli vallarahvas ka kohtuma president Pätsiga, kui too 1939. aasta suvel Saaremaal käis.
.....