Оглавление
Peter Wohlleben. Loomade hingeelu
Eessõna
Minestuseni suur emaarmastus
Kas instinktid on alaväärtuslikud tunded?
Armastusest inimeste vastu
Katusekambris põleb tuli
Rumal siga
Tänulikkus
Vale puha
Võtke varas kinni!
Olge julged!
Mustvalge
Soojad mesilased, külmad hirved
Parveintelligents
Tagamõtted
Väike ükskordüks
Naljapärast
Himu
Kuni surmani
Nime andmine
Lein
Häbi ja kahetsus
Kaastunne
Ligimesearmastus
Kasvatus
Kuidas lastest lahti saada?
Metsloom jääb metsloomaks
Sõnnikusööjad
Erilised lõhnad
Mugavus
Halb ilm
Valu
Hirm
Kõrgklass
Hea ja halb
Kui tuleb Une-Mati
Loomaoraakel
Ka loomad vananevad
Võõrad maailmad
Kunstlik eluruum
Inimese teenistuses
Sõnumid
Kus asub hing?
Järelsõna: samm tagasi
Tänusõnad
Отрывок из книги
Kas kuked petavad kanu? Kas hirvelehmad leinavad? Ja hobused häbenevad? Veel paari aasta eest kõlas see pigem nagu fantaasia, loomaomanike soovmõtlemine, et end oma lemmikuga veelgi lähedasemana tunda. Ka minuga polnud teisiti, sest loomad on mind saatnud kogu elu. Olgu see mu vanematekodu tibu, kes valis mind oma emaks, metsnikumaja kitsed, kes rikastavad rõõmsa mökitamisega mu päevi, või metsloomad, keda kohtan oma igapäevastel ringkäikudel: ikka tuleb mul endalt küsida, mis nende peas küll toimub. Kas tõesti on õigus teadlastel, kes on kaua väitnud, et vaid inimesed naudivad täit emotsioonide paletti? Kas loodus on spetsiaalselt meile loonud bioloogilise eripära, mis tagab meile teadliku ja täiusliku elu?
Kui see nii oleks, siis lõpeks see raamat siinsamas. Sest kui inimene oleks bioloogilise ülesehituse mõttes erand, ei saaks teda teiste liikidega võrrelda. Loomadele kaasa tundmisel ei oleks mingit mõtet, sest me ei suudaks aimatagi, mis nende sees toimub. Õnneks on loodus valinud säästuvariandi. Evolutsioon on kunagi olemas olnu ainult ümber ehitanud ja uuesti seadistanud nagu arvutisüsteemi. Nii nagu Windows 10 sisaldab ka eelmiste versioonide funktsioone, toimivad meiski meie esivanemate geneetilised programmid. Samamoodi kõigi teiste liikide puhul, kes on miljonite aastate jooksul välja arenenud. Seepärast ei ole minu jaoks olemas kahesugust leina, valu või armastust. Väide, et siga tunneb samu tundeid nagu inimene, on võib-olla tõesti liiga julge. Kuid tõenäosus, et vigastus tekitab temas vähem hirmsaid emotsioone kui meis, on nullilähedane. Oot-oot! hüüavad nüüd võib-olla teadlased, sest see pole ju üldse tõestatud. Tõsi, ja seda ei saagi kunagi tõestada. See on samuti vaid teooria, et teie tunded on samasugused nagu minul. Keegi ei näe teise inimese sisse ega saa ka tõestada, et nõelatorge põhjustab kõigil seitsmel miljardil Maa elanikul sama aistingu. Inimesed aga suudavad oma tundeid sõnadesse panna ja nende sõnade uurimise tulemus suurendab tõenäosust, et meie tundetasand on sarnane.
.....
Aga hoidku, kui poegimislima lakkumisega midagi viltu läheb! Mõned meie väikese kitsekarja loomad saavad rahus poegimiseks eraldi latri. Latri uks on alt lahtine ning sellest praost libises poegimise ajal välja üks eriti pisike kitsetall. Enne kui me äpardust märkasime, oli möödunud hulk väärtuslikku aega ja lima juba kuivanud. Tagajärjeks oli, et kitseema ei võtnud kõigist katsetest hoolimata enam tallekest omaks ja emaarmastust ei tekkinud. Inimestega on sageli samamoodi: kui imik on pärast sündi haiglas pikemat aega emast lahus, siis suureneb tõenäosus, et emaarmastust ei tekigi. Muidugi pole see nii lõplik nagu kitsede puhul, sest inimesed suudavad emaarmastust õppida ega sõltu ainult hormoonidest. Muidu poleks üldse võimalik adopteerimine, mille puhul kohtuvad lapsed oma kasuvanematega alles mitme aasta vanuselt.
Adopteerimine on seepärast parim meetod veendumaks, et emaarmastus on õpitav ega ole vaid instinktiivne refleks. Aga enne kui me seda küsimust lahkama asume, tutvustaksin teile meelsasti instinktide väärtust.
.....
