Mida õigupoolest tähendab see, kui inimene ütleb, et ta on üht või teist raamatut lugenud? Kust jookseb piir lugemise ja lehitsemise, mittelugemise ja unustamise vahel? Väljakutsuva pealkirjaga teoses kutsub prantsuse esseist, kirjandusõppejõud ja psühhoanalüütik Pierre Bayard (sünd. 1954) meid mõtisklema raamatute ja nendest rääkimise üle ning eelkõige ületama raamatu mittelugemisega seotud häbi, näidates, et raamatute tundmaõppimiseks võib olla tõhusamaidki viise kui nende lugemine. Oma väidete kinnituseks toob ta ohtralt näiteid kirjandusklassika vanemast ja uuemast ajaloost. Raamatu lõpus on tõlkija Tanel Lepsoo saatesõna, mis autori väidetega polemiseerib ja neid edasi arendab.
Оглавление
Pierre Bayard. Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?
LÜHENDID
PROLOOG
MITTELUGEMISE VIISIDEST. ESIMENE PEATÜKK. Raamatud, mida me ei tunne
TEINE PEATÜKK. Raamatud, mida me oleme lehitsenud
KOLMAS PEATÜKK. Raamatud, millest me oleme kuulnud
NELJAS PEATÜKK. Raamatud, mille me oleme unustanud
KÕNESITUATSIOONID. ESIMENE PEATÜKK. Seltskonnaelu
TEINE PEATÜKK. Õpetaja ees
KOLMAS PEATÜKK. Kirjaniku ees
NELJAS PEATÜKK. Kallimaga
KUIDAS KÄITUDA? ESIMENE PEATÜKK. Mitte häbeneda
TEINE PEATÜKK. Suruda peale omi mõtteid
KOLMAS PEATÜKK. Raamatuid välja mõtelda
NELJAS PEATÜKK. Rääkida iseendast
EPILOOG
Отрывок из книги
Pierre Bayard
Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?
.....
Arutlus lugemata raamatute ja nendest rääkimise teemal on seda keerulisem, et mittelugemise tähendus pole üheselt määratletav ja järelikult on teinekord üsna raske aru saada, millisel puhul keegi valetab või ei valeta, kui ta ütleb, et on üht või teist raamatut lugenud. Mittelugemise mõiste eeldab, et meil on võimalik tõmmata selge piir lugemise ja mittelugemise vahele, samas kui paljud tekstidega kohtumise juhtumid paiknevad kuskil seal vahepeal.
Mõnda raamatut oleme tähelepanelikult lugenud, teist pole kunagi käes hoidnud ega sellest midagi kuulnud, ja nende kahe vahele jääb mitmeid vaheastmeid, mida tuleb hoolikalt vaadelda. Kui juttu on raamatutest, mida keegi on oma sõnutsi lugenud, siis tuleks küsida, mida see inimene lugemise all silmas peab, kuna see võib viidata mitmele erinevale tegevusele. Ja teisalt avaldavad meile erinevate kajade kaudu vägagi tuntavat mõju ka raamatud, mida me üldse lugenud pole.
