Оглавление
Piret Bristol. Maailm, mis on hea. 2. osa: 1990–1992
1. peatükk. Võti ukse kohal
2. peatükk. Slavorzky sünnipäev
3. peatükk. Kelleks saada?
4. peatükk. Reaalse ja võimatu piiril
5. peatükk. Personaalne sõnum Mike Oldfieldile
6. peatükk. Sõbrad, me oleme jälle kõik koos!
7. peatükk. Makaronid, suudlused ja elu 953-s
8. peatükk. Psühholoogilised etüüdid
9. peatükk. Sinine ja oran
10. peatükk. Draama. Roosi tänav
11. peatükk. Kuues käsk
12. peatükk. 21. juuli plaan
13. peatükk. Oma rikutuse tasemel
14. peatükk. Sõbra tänava armastus
15. peatükk. Aasta ärasaatmine
16. peatükk. Lumesula
17. peatükk. Armastuse kool
18. peatükk. Rahavahetusaeg
19. peatükk. Uus vääring
20. peatükk. Väljasõit maale
Отрывок из книги
ja pimenema, aga ka päevad venisid võimatult aeglaselt. Eriti pikad ja igavad tundusid need Põhja-Eestis.
Kui füüsikud ühiselamust laiali pudenesid ning mina Slavorzky Tallinna saatsin, arvasin, et sel suvel ma Tartusse enam ei jõua. Lahkuminek Balti jaamas nägi välja täpselt, nagu üks hüvastijätt välja nägema peab. Kallistasin perroonil kõiki Moskvasse-sõitjaid ja eriti kõvasti Slavorzkyt, kes hakkas lausa nutma. Mullegi tuli pisar silma.
.....
Kõnealune noormees elas koos vanematega kolmetoalises korteris ja oli pere ainus laps. Käis töö tõttu tihti välismaal ja tundis põhjalikult rokkmuusikat.
„Ühel mu sõbrannal on sama lugu,“ jätkas kursaõde. „Mees töötab Tallinnas ja ütleb sõbrannale sageli, et tal on kiire, palju tööd ja nii edasi. Nüüd sõbranna kardab, et tal on keegi teine. Aga tema teeb kõik, et meest siiski kätte saada. See on kestnud niimoodi juba poolteist aastat. Samasugune ebakindel olukord. Vahel paistab, nagu mees hooliks, teinekord on arusaamatult ükskõikne. Mulle tundub aga, et nende suhted pole siiamaani eriti intiimsed. Mees lihtsalt ei…“
.....
