Tormidraakon. Muinasjutte draakonitest
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Rahvaluule. Tormidraakon. Muinasjutte draakonitest
Must draakon ja punane draakon
Lambtoni lohe
Genti draakon
Spindlestone’i kalju jälestusväärne draakon
Draakon
Kaksikvennad
Draakon ja ta vanaema
Tormidraakon
Puna ja lohe
Isand Riisikott
Отрывок из книги
Kiirevoolulise Weari ääres asuva uhke Lambtoni häärberi pärija oli üsna metsiku iseloomuga. Ta ei käinud kunagi pühapäeviti Brugefordi kabelis missal, vaid hoopis kalal. Ja kui ta midagi välja ei tõmmanud, kuulis Brugefordi minev rahvas tema vandumist.
Ühel pühapäevahommikul oli ta kalal nagu alati ega näinud ühtki lõhet ja tema korv oli tühi nii särgedest kui ahvenatest. Ja mida halvem oli tema õnn, seda hullemaks läks tema keel, kuni ta sõnad hakkasid möödakäijates õudust äratama, kui nood missale preestrit kuulama läksid.
.....
Sellest ajast peale ületas lohe jõe iga päev, ja see oli õnnetus kojale, kui künas oli vähem kui üheksa lehma piim. Lohe sisises, märatses ja vehkis oma sabaga pargi puude keskel, kiskus oma raevus üles ka jämedaimad tammed ja kõrgeimad kuused. Nii jätkus see seitse aastat. Paljud üritasid lohet hävitada, aga kõik kukkusid läbi ja nii mõnigi rüütel kaotas oma elu, võideldes koletisega, kes kõik ligidusse tulnud aeglaselt surnuks litsus.
Lõpuks tuli Lambtoni võsu koju oma isa kotta pärast seitset aastat mediteerimist ja pattude kahetsemist pühal pinnal. Ta leidis oma rahva kurva ja lohutuna: maad olid harimata, talud maha jäetud ja pooled puud pargis üles kistud, sest keegi polnud jäänud talitama üheksat lehma, keda koletis oma toidu jaoks iga päev vajas.
.....