Отрывок из книги
Nagu võiski arvata, oli majatagune õuesopp pilkaselt pime. Lähim tänavalatern seisis täpselt nii tobedalt, et tahapoole ei langenud valguseraasugi. Rada prügikastini oli ligane ja täis sodi, justkui puistaks keegi nimme enne konteinerini jõudmist oma pühkmed laiali. Tuules laperdav praht ja kilekotiräbalad olid ilmselt prügikollide töövili. Noid oli Maret alailma kohanud kastide kallal urgitsemas. Neil puhkudel ootas tüdruk, oma kandam näpus, senikaua eemal, kui sonkijad tuhnimise lõpetasid ja minema lonkisid. Alles seejärel söandas ta metallkolaka juurde silgata, et pungil plastikaatkott kasti vinnata. See pealtnäha lihtne tegevus osutus küllalt keeruliseks, kui konteineri räpane kaas oli tihkelt kinni vajutatud. Andis punnitada, et see väheke irvakile saada ja prügipamp jõuga sisse pressida.
Õnneks polnud täna vaja kaant kangutada. Juba eemalt võis näha, et prügikast ajas üle ääre ja kaas lösutas kõrge sodivirna turjal. Kui vanavanaema ise oleks toonud pungil kilekoti, küllap oleks ta selle konteineri kõrvale maha sokutanud. Sama nõu oli ta mõnikord Maretilegi andnud. „Ära hakka neid räpaseid luuke rebima, rikud riided ja teed käed teab millega kokku,” ütleks ta. Aga tüdruk ei võtnud seda soovitust kuulda. Iseasi, kui nõnda talitab väeti kühmus vanamemm, kelle niigi lüheldast kasvu olid aastad veel napimaks kulutanud. Aga et täies jõus inimesed, kelle hulka ta ennastki arvas – no ei!
.....
Esikus õngitses Maret esimeses järjekorras jopi taskust ehtekarbi, viskas üleriided kärsitult varna, saapad jalast ning tormas otsejoones oma kirjutuslaua juurde. Süütas laualambi, see oli hästi ereda valgusega, ja uuris karpi tähelepanelikult. Mida rohkem ta uuris, seda enam ka imestas. Isegi siin, kirkas valguses, ei paistnud sametise materjaliga kaetud karbikesel ainsatki määrdunud kohta. Nagu poleks see tõesti välja kougitud prügikastist, vaid toodud linna kõige nooblima kaupluse juveeliletist. Tüdruk hakkas karpi avama ja tundis taas, kuidas ärevus pääses hinge matma. Miks ometi? Praegu polnud tal ju midagi peljata. Siin, üksi endaga, nagu memme ikka armastas öelda, võis ta talitada täielikus rahus. Aga ärevus aina paisus, pigistas kurku ja pani käed värisema. Maret suutis vaevu karbi kaant avada.
Millegipärast oli ta hakanud kartma, et karp on tühi. Et ta oli saanud laterna all heita sinna vaid pabistava kiirpilgu ja et tegelikult oli käevõru paljas meelepete. Aga ei – kõik oli päriselt. Rõngas istus kindlalt karbis padjakesel, säras kuldselt ja seiras Maretit rohekassiniste kivisilmadega. Tüdruk sirutas värisevad sõrmed võruni. See oli klambriga padja külge kinnitatud. Maret päästis ehte klambrist lahi, nüüd oli käevõru tal näppude vahel. Samal silmapilgul hoomas tüdruk, kuidas ärevus taandus ja asendus meeldiva rahuga. Sõrmed lõpetasid võbisemise, silmad närvilise pilkumise. Maret tõstis leiu lambile hästi lähedale, et iga pisimatki kohta hoolikalt silmitseda. Jah, see oli kuldne käevõru, mis muud sai ta olla, kollane ja särav. Ehk äkki ainult kassikuld? Mõned laste mängusõrmused paistavad ju ka täpselt päris kuldsõrmuse moodi, aga vanaema ütleb, et need on lihtsast metallist, tavaline kassikuld. Väärtusetud. Niisuguseid võid saada peoga igast teisest pudipadipoest. Aga see? Ei, see käevõru ei saa olla väärtusetu. Odavad asjad pakitakse väikesesse kilekotti, mitte ei asetata sametkarpi siidpadjale. Järelikult on see ikkagi kuldvõru. Hinnaline. Ja väärtust lisavad veel kivid. Mis kivid need võiksid olla? Kindlasti kalliskivid. Aga millised? Neid on nii palju ja erinevaid. Kalliskividest Maret suurt ei teadnud. Memmel oli üks sõrmus punase läbipaistva kiviga. Tolle nimi on rubiin. Aga need siin on sinised … või hoopis rohelised, oleneb mis nurga all vaatad, ja täiesti läbipaistmatud. Äkki just sellepärast on eriti väärtuslikud? Maret uuris õnnelikuna oma leidu edasi. Tõesti, käevõru juures polnud ta avastanud veel kõike. Siin polnud tegemist pelgalt kivikestega ehitud sileda kuldvõruga. Käevõru oli lisaks veel kaunistatud imepeene mustriga, mis lookles mööda ehte säravkollast pinda nagu õrn lehekestega taimeväät.
.....
