Оглавление
Rein Põder. Eike
ESIMENE OSA. EELKÕLAD
LAPS
MINA
KARTUSED JA HIRMUD
KOLMETEISTKÜMNES KEVAD
TURAIDA ROOSI LUGU
EEDENI LÕPP
MÕISAPREILI
TEINE OSA. KÕLAD JA EBAKÕLAD
MENTOR
KAWABATA
SEGASUSTE AEG
ELUKOOLI ESIMESEL KURSUSEL
ESIMENE ARMASTUS
METSADE KESKEL
TŠEHHOVI LÄHEDUS
APPIRUTTAJA
SUURTE MUUTUSTE SUVI
MARTIN
TORN
UNENÄGU TORNIST
UUTE MUUTUSTE AEG
TAEVA KATUSE ALL
KOLMAS OSAMETSA HÄÄL
LEILI, LEIDA, JAAGUP JA TEISED
PUNKER
KÜLM UNI
LINDA PEEBO
NELJAS OSA. HÄÄLED JA KAJAD
PEEGEL
TEISED
SELETUS KADUNUD KÄSIKIRJA ASJUS
MÜRA
KARL VENE
MURDEPUNKT
EDASI, EIKE!
LIILIAN
MINU VÕLUV EKSITUS
VIIES OSA. KAUGUSEKUMIN
MAAILM RIIULIL
VESAASI PAAT
HENRIK
OOTAMATUS
ARUTLUSI OMA EELKÄIJATEST
TSEREMOONIA
UNENÄGU METSAST
KODUTEE
LISA nr 1. EIKE HANSENI NOBELI-KÕNE
LISA nr 2
Отрывок из книги
Kui olin takso, mis mind sadamast kohale tõi, vabaks lasknud, kui see kummide nahinal, vabakäigul mäest alla veeres, kui värav justkui iseenesest lahti läks ja seejärel mu selja taga kinni klõpsatas, kui mu aia raagus vaikus mind endasse haaras, panin kohvri korraks maha ja vaata sin kõigepealt akendesse, sest majaaknad on nagu sil mad – neis võid näha kas ükskõiksust, ootamatust või hoopis äratundvat läiget nagu ükskõik millise elusolendi silmades, keda sa taas kohtad. Mulle näis – aknad tervitasid mind seekord rõõmsamalt kui muidu, neis oli koguni pidulik läige.
Tõstsin vana pruuni kohvri, oma truu reisikaaslase uuesti kivisillutiselt üles ja vinnasin ta trepini. Välisuks avanes kergelt ja sulgus seejärel samasuguse veendunud klõpsuga nagu aiaväravgi. Mind võttis sees vastu pisut seiskunud õhk, kuid mõnus soojus. Hea on iga kord tulla sooja koju; minu eest kannab muret automaatika. Otsekui kellegi nähtamatu hoolitsev käsi. Ma ei salli igasuguseid koduabilisi ja kõrvalisi silmi; harva leidub nende hulgas inimest, kes oleks korralik ja vaba uudishimust, sellest naiste igavesest nuhtlusest. Ma suudan ise endale teenijanna olla. See pole raske. See on vahel isegi meeldiv. Ja selle maja võtme olen usaldanud vaid ühele inimesele, oma pojale. Kuid tema pole minu teada seda õigust veel kordagi kasutanud.
.....
Sel suvel läbivad tüdrukukeha kummalised soojavood – ja kummalised meeleolud vahelduvad temas; selleski kõiges on kui lubadus, et ühest nukkuvas olekus olevusest saab õige varsti liblikas.
Kuid ilusast suvest ei ole pikalt rääkida; selle ilu pole edasiantav, vaid üksnes läbielatav. See on pigem koolikirjandi teema.
.....
