Оглавление
René Mõttus. Intelligentsuse psühholoogia
Sissejuhatus
I TEEMA: VAJALIKUD EELTEADMISED
KORRELATSIOON. René Mõttus, Jüri Allik
MIS ON INTELLIGENTSUS? Jüri Allik, René Mõttus
II TEEMA: INTELLIGENTSUSE MUUTUMINE
LASTE INTELLEKTUAALNE ARENG. Tiia Tulviste
INTELLIGENTSUS JA EALISED MUUTUSED. René Mõttus
FLYNNI EFEKT: INTELLIGENTSUSTESTIDE SKOORIDE TÕUS AJAS. Olev Must
III TEEMA: INTELLIGENTSUSE TAGAJÄRJED
INTELLIGENTSUS JA HARIDUS. Kaia Laidra
RAHVUSLIK INTELLIGENTSUS JA HARIDUS. Jaan Mikk
INTELLIGENTSUS JA EDUKUS. Tarmo Strenze
INTELLIGENTSUS, TERVIS JA SURM. René Mõttus
INTELLIGENTSUS JA ÕNN. Anu Realo, Birgit Pillmann
INTELLIGENTSUS JA PSÜHHOPATOLOOGIA. Maie Kreegipuu
IV TEEMA: INTELLIGENTSUSE PÕHJUSED
INTELLIGENTSUS JA GEENID. René Mõttus
INTELLIGENTSUS JA KOGNITIIVSED PROTSESSID. Kairi Kreegipuu
INTELLIGENTSUS JA NEUROPSÜHHOLOOGIA. Margus Ennok, Liisi Kööts
V TEEMA: INTELLIGENTSUSE UURIMINE
VAIMSETE VÕIMETE UURIMINE JA ÜHISKOND. Jüri Allik
INTELLIGENTSUSE UURIMINE EESTIS. Olev Must, Jüri Allik
VI TEEMA: PRAKTILINE INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE
VAIMSE VÕIMEKUSE TEST VVT98. Jüri Allik
VII TEEMA: LISAD
TEADMISED INTELLIGENTSUSEST, MILLES TEADLASED ON KOKKU LEPPINUD33
LUGEMISSOOVITUS
KASUTATUD KIRJANDUS
Отрывок из книги
MIKS ON TARVIS TUNDA KORRELATSIOONI MÕISTET?
Korrelatsioon on mõiste, mille sisu tundmata on võimatu mõista intelligentsuse kohta tehtud uuringuid. Peaaegu kõikidele intelligentsust puudutavatele olulistele küsimustele pakutavad lahendused keerlevad ühel või teisel moel korrelatsiooni ümber. Näiteks on üks olulisemaid küsimusi intelligentsuse uurimise ajaloos olnud see, millistest osadest intelligentsus koosneb. Seda probleemi püütakse enamasti lahendada eeldatavalt erisuguseid võimeid mõõtvate testide tulemuste korrelatsioone analüüsides. Või võtame niisuguse küsimuse: kas ja mida intelligentsus inimese elus määrab? Ka sellele küsimusele vastuse saamiseks arvutatakse korrelatsioone, näiteks intelligentsustestide tulemuste ning keskmise koolihinde, sissetuleku, vererõhu või eluea pikkuse vahel. Samuti küsitakse tihti, millest inimeste erinevused intelligentsuses tulenevad? Ka siin arvutavad uurijad vastuse saamiseks korrelatsioone, sedapuhku näiteks erineva sugulusastmega inimeste testitulemuste vahel. Seega saab üsna kindlalt öelda, et kui intelligentsus ise on intelligentsuseteemalises uurimistöös peategelane, siis korrelatsiooni täita on kõige kaalukama kõrvalosatäitja roll. Umbes nagu Mäe Andres ja Oru Pearu, aga palju soojemates suhetes.
.....
JOONIS 7. Normaaljaotus standardhälbe ühikutes. Nullhälve keskmisest (z = 0) tähendab, et mõlemale poole jääb täpselt 50 % andmetest ehk antud juhul IQ skooridest. Graafik illustreerib asjaolu, et keskväärtusest kolm standardhälbest väiksema tulemusega (z < –3) on oodatult vaid tühine hulk inimesi ehk 0,13 % vastanute koguarvust. Allapoole –2 jääb 2,28 % ja allapoole –1 jääb 15,87 % oodatavatest testitulemustest. Et normaaljotus on eeldatavalt sümmeetriline, siis samad tõenäosused kehtivad ka hälvete kohta, mis on keskmisest suuremad. Näiteks vaid 0,13 % eeldatavatest tulemustest võib olla 3 standardhälbe võrra üle keskmise. Ja kui näiteks inimese skoor on kahe standardhälbe võrra (z = 2) keskmisest suurem, siis 97,72 % inimeste testiskoor on tema omast väikesem.
Seega sõltub intelligentsuse mõõtmise täpsus täielikult normvalimist. Ideaalne normvalim peaks hõlmama kõiki ühe maa, riigi või mingit keelt kõnelevaid inimesi. Niisugust ideaali pole keegi kunagi saavutanud. Üsna lähedale jõuti sellele ideaalile otimaal, kui 1. juunil 1932. aastal kõik 1921. aastal sündinud ja sellel päeval koolis olnud lapsed täitsid ühe ja sama vaimsete võimete testi (Moray House Test). Seda valimit tuntakse Scottish Mental Survey 1932 nime all (Deary, 2001). Sama uurimust korrati 15 aastat hiljem. (Nende uurimuste kohta loe lähemalt peatükist „Intelligentsus, tervis ja surm”.)
.....
