Armastus, mis on tugevam kui taevas ja põrgu
Mis juhtub meiega pärast surma? Chris Nielsenil polnud sellest aimugi, kuni ootamatu õnnetus katkestab ta elu, lahutades teda armastatud abikaasast Annist. Nüüd peab Chris endale selgeks tegema, mida tähendab hauatagune elu.
Kuid ta mõistab, et isegi taevas pole täielik ilma Annita ja kui tragöödia ähvardab neid igaveseks teineteisest lahutada, paneb Chris kaalule oma hinge, et päästa Ann meeleheitest, mis ähvardab kesta terve igaviku.
Richard Mathesoni mõjuv jutustus elust ja armastusest pärast surma oli aluseks Oscari auhinna saanud filmile, milles peaosa mängis Robin Williams
Оглавление
Richard Matheson. Ja näha und…
Lugejale
Sissejuhatus
Surmani
Vilkuvate piltide tulv
Unenägu unenäost
Õudne lõputu luupainaja
Tean, et olen ikka veel olemas!
Minu kohalolekut pole tunda
On veel midagi
Igavese suve maa
Jätkumine teisel tasandil
Alberti maja ees
Mõtted on vägagi reaalsed
Vaata, mis maa see on
Just siin peituvad sinu probleemid
Mõistuse jõud
Mälestused jälitavad mind ikka veel
Mälestused vajuvad minevikku
Jään Annist jälle ilma
Meeleheite lõpp
Teada Anni saatust
Millal me jälle Anniga kokku saame
Ei mingit kindlat otsust
Hirmutavad seosed
Luupainaja tagasitulek
…Mis meie liha pärib looduselt
Üksainus piinav võimalus
Jään Annist igaveseks ilma
Madalamates sfäärides
Süngete mõtete maa
Põrgu sügavamas põhjas
Ühe põrgu sees on teised põrgud
Kus Ann nüüd elab
Kuidas leida tee ta hinge juurde
Vilets algus
Pelgupaik melanhooliale
Üksnes valu ja veri
On vaid surm!
Lahing on lõppenud
Põrgust saagu meile taevas
Ja näha und…
India
Teerada algab maa peal
Läbi kogu igaviku
Tagasipöördumine armastatu juurde
Epiloog
Bibliograafia
Отрывок из книги
Käsikiri, mida te praegu hakkate lugema, sattus minu kätte järgmisel viisil.
1976. aasta 17. veebruari õhtul helises meie uksekell ja minu abikaasa läks ust avama. Mõne hetke pärast tuli ta tagasi magamistuppa, kus me parajasti vaatasime televiisorit ja ütles, et keegi naine tahab minuga rääkida.
.....
Minust jooksis üle külmavõbin. Kuidas ta mu nime teab? Silmitsesin teda teraselt. Kas ma tunnen teda? Kas sellepärast ilmuski ta mu unenäkku?
Ei, hoopiski mitte. Ta oli mulle ebameeldiv. Kuidas see ka poleks, mõtlesin ma (ja see mõte pani mind pahameelest hoolimata naeratama), on see ikkagi minu unenägu ja temal pole selle peale mingit õigust. „Mine otsi endale oma unenägu,” ütlesin talle, väga rahul oma teravmeelse soovitusega.
