Отрывок из книги
Selle raamatuga tahaksin ma esmajoones pöörduda oma kallite põlvkonnakaaslaste ehk nö vanema generatsiooni poole.
Kas teile ei tundu vahel nii nagu minule, et meie elu ja tööd üritatakse otsekui maha salata, meie saavutuste najal iseendal särada lastes isegi vahel meie nimed maha vaikida? Jätta mulje, nagu alanuks elu täielises Eesti Vabariigis tühja koha pealt. Alles siis, kui pudenevad sambad ja satuvad ohtu sümbolid, leitakse otsekui maa alt üles väärikas eas professorid, suurte kogemustega insenerid või teised auväärses eas asjatundjad, kelle olemasolu niisama kunagi ei märgata. Seepärast tahangi ma oma elu lugu jutustades näidata, kuidas me nägime vaeva ja töötasime terve elu selle nimel, mis oli meile tähtis ja kallis ning kuidas me söandame veel kõrgeski eas seista oma tõekspidamiste eest.
.....
Selle raamatu pühendan ma oma vanematele, kes andsid mulle elu, päästsid mu Siberis, aitasid üle elada sõjajärgsed aastad ning suunasid haridusteed. Kuigi võimeid sain ma neilt keskpäraselt, andsid nad mulle töökuse ning mis kõige tähtsam, teravad hambad, et võidelda oma tõe ja õiguse eest. See raamat on ka mu kallile abikaasale Dinale, kes juba üle 40 aasta on minu kõikvõimas tagala.
Tänan kõiki häid kolleege Tallinna Lastehaigla 9. osakonnast, kellega koos töötatud aastad ei unune. Kahe suurepärase peaarsti, dr Jadviga Kreegi ja dr Merike Martinsoni ees aga kummardun maani, sest nendeta poleks meie unikaalset lastehaiglat nõukogude ajal sündinud ega oleks see taasiseseisvumisel maailmatasemel raviasutuseks muutunud. Soojad tänud ka tublidele töökaaslastele individuaalse toitumise programmi radadelt, samuti suurepärastele, siiratele ja julgetele inimetele, keda olen oma elus kohanud ja kes on kujundanud minu teed.
.....
