Arutu õhin

Оглавление

Robert J. Shiller. Arutu õhin

Eessõna kolmandale väljaandele

Selle raamatu läbilõige

Eessõna teisele väljaandele 2005. aastal

Eessõna esimesele väljaandele 2000. aastal

Tänuavaldused

Üks. Aktsiaturg ajaloolises perspektiivis

Hind kasumi suhtes

Muud kasumi suhtes kõrge hinnaga perioodid

Mure arutu õhina pärast

Kaks. Võlakirjaturg ajaloolises perspektiivis

Intressimäärad ja CAPE

Inflatsioon ja intressimäärad

Reaalne intressimäär

Kolm. Kinnisvaraturg ajaloolises perspektiivis

Eluasemehindade pikk ajalugu

Eluasemete reaalhindade pikaajalise tõusutrendi puudumine

Miks pole olnud eluasemete reaalhindades tugevat tõusutrendi?

Arutu õhin enne ja praegu

Laenuinstitutsioonide roll eluasememullides

Kuhu edasi?

Esimene osa. STRUKTUURILISED TEGURID

Neli. Soodustavad tegurid: internet, kapitalismi plahvatus ja muud sündmused

Kaksteist soodustavat tegurit, mis on edasi viinud millenniumibuumi hilist faasi 1982–2000

Tegurid, mis soodustasid omanikuühiskonna buumi aastatel 2003–2007

Uue normaalsuse buumi soodustavad tegurid

Kokkuvõtteks

Viis. Võimendusmehhanismid: loomuliku tekkega püramiidprotsessid

Investorite kindlustunde muutumine

Arutlusi investorite kindlustundest

Küsitlusandmed ootuste kohta

Arutlusi investorite ootustest ja emotsioonidest

Avalikkuse tähelepanu turule

Mullide tagasiside teooriad

Tagasiside ja mullide tajumine investorite seas

Püramiidskeemid kui tagasiside mudelid ja spekulatiivsed mullid

Pettus, manipulatsioon ja süütud valed

Spekulatiivsed mullid kui loomuliku tekkega püramiidprotsessid

Tagasiside ja risttagasiside aktsiaturu ja eluasemeturu vahel

Arutu õhin ja tagasiside silmused: senise arutluse kokkuvõte

Teine osa. KULTUURILISED TEGURID

Kuus. Uudismeedia

Meedia roll turuliikumiste ettevalmistajana

Debattide edendamine meedias

Turu väljavaadete kajastamine

Rekordisadu

Kas aktsiahindade suured muutused järgnevad tõesti suurtele uudistele?

Kaasnevad uudised

Uudiste puudumine suurte hinnamuutuste päevil

Uudised kui tähelepanukaskaadide vallandajad

Uudised 1929. aasta krahhi ajal

Uudised 1987. aasta krahhi ajal

Globaalne meediakultuur

Uudismeedia roll spekulatiivsete mullide levitamisel

Seitse. Kujutlused uue ajastu majandusest

1901. aasta optimism: 20. sajandi tipp

1920-ndate optimism

Uue ajastu kujutlused 1950.–1960. aastatel

Uue ajastu kujutlused 1990-ndate pullituru ajal

Mõningad uue ajastu kujutlused kinnisvarabuumis

Uute ajastute lõpp

Kaheksa. Uued ajastud ja mullid mujal maailmas

Aktsiaturu suurimad sündmused

Suurimate hinnamuutustega seotud lood

Uute ajastute lõpud ja finantskriisid

Mis läks üles (alla), tuli tavaliselt alla (üles) tagasi

Kolmas osa. PSÜHHOLOOGILISED TEGURID

Üheksa. Turu psühholoogilised pidepunktid

Turu kvantitatiivsed pidepunktid

Turu moraalsed pidepunktid

Liigne enesekindlus ja intuitiivsed hinnangud

Pidepunktide haprus: raskus mõelda tulevastele ettearvamatutele otsustele

Kümme. Karjainstinkt ja epideemiad

Ühiskondlik mõju ja info

Karjainstinkti ja infokaskaadi majanduslikud teooriad

Inimese infotöötlusvõime ja teabe suusõnaline levik

Kommunikatsioon silmast silma või meedia vahendusel

Suusõnalisele kommunikatsioonile rakendatud epideemiamudelid

Vastukäivate ideede kogum inimmõistuses

Tähelepanu sotsiaalsest alusest lähtuvad variatsioonid

Inimesed ei oska seletada oma tähelepanu muutumist

Vahekokkuvõte

Neljas osa. PÜÜDED SELETADA ÕHINAT MÕISTUSPÄRASENA

Üksteist. Efektiivsed turud, juhuslikud ekslemised ja mullid

Põhiargumendid selle poolt, et turg on efektiivne ja hinnad ekslevad juhuslikult

Mõtteid „targast rahast”

Näiteid „ilmselgest” valest hindamisest

Lühikeseks müügi takistused ja ilmselgelt valede hindade püsimine

Statistilised tõendid valesti hinnastamisest

Kasumite muutumine ja hinnamuutused

Ajalooline seos hinna ja kasumi suhtarvu ning järgneva pikaajalise tootluse vahel

Intressimäärad kui aktsiate lisatootluse prognoosijad võlakirjade suhtes

Dividendimuutused ja hinnamuutused

Lisavolatiilsus ja suur pilt

Kaksteist. Investor õpib – ja unustab

„Teadmised” riskist

Teema „Aktsiad on alati võlakirju ületanud” investeerimiskultuuris

Teadasaamine investeerimisfondidest, hajutamisest ja pikaajalisest hoidmisest

Õppimine ja õpitu unustamine

Viies osa. ÜLESKUTSE TEGUDELE

Kolmteist. Spekulatiivne volatiilsus vabas ühiskonnas

Rahapoliitika peaks leebelt mullide vastu toimima

Arvamusliidrid peaksid pakkuma stabiliseerivaid arvamusi

Institutsioonid peaksid soosima konstruktiivset kauplemist

Rahvast tuleks riskide maandamisel abistada

Säästmist ja pensionikogumist suunav poliitika peab suhtuma mullidesse realistlikult

Hea poliitika edendamine spekulatiivse volatiilsuse suhtes

Lisa. Nobeli auhinna loeng: Spekulatiivsed varahinnad343

Hinnavolatiilsus, ratsionaalsed ootused ja mullid

Oodatava nüüdisväärtuse mudelid ja lisavolatiilsus

Käitumuslik rahandus ja käitumisökonoomika

Tähendus finantsinnovatsioonile

Tänusõnad

Kirjandus

Kirjandus

Отрывок из книги

Võiks arvata, et aastaid pärast 2007.–2009. aasta finantskriisi kaasa toonud spekulatiivsete mullide lõhkemist elame sootuks teistsuguses, mullijärgses maailmas. Võiks arvata, et inimesed on „õppust võtnud” ega torma uuesti uisapäisa laienevatele turgudele, nagu paljud enne kriisi tegid ja tekkivaid mulle seeläbi suuremaks paisutasid. Kuid märgid mullidest on pärast kriisi sagenenud. Aktsiad ja võlakirjad on Ameerika Ühendriikides ja veel mõnel pool kerkinud kõrgele hinnatasemele ning eluasemeturul toimub paljudes riikides kiire hinnatõus. Kõik see toimub vaatamata maailma nigelale taastumisele finantskriisist, järjest pingestuvale rahvusvahelisele olukorrale – laastavad sõjad toimuvad Gazas, Iraagis, Iisraelis, Süürias ja Ukrainas – ning ühiskonda potentsiaalselt lõhestavatele natsionalismimeeleoludele ja poliitilisele polariseerumisele Ameerika Ühendriikides, Euroopas ja Aasias.

Nende ridade kirjutamise ajal on Rahvusvaheline Valuutafond andnud just eluasemeturu ülekuumenemise hoiatuse Aasiale, Euroopale, Ladina-Ameerikale ning Austraaliale, Kanadale ja Iisraelile.1 Sarnase hoiatuse on väljastanud Rahvusvaheline Arvelduspank.2

.....

Kuna mullid on oma olemuselt peened sotsiaalpsühholoogilised nähtused, siis just seepärast on neid ka keeruline kontrollida. Pärast finantskriisi kehtestatud regulatsioonid võivad tulevasi mulle vaos hoida, aga seda pole me veel näinud, kas nendest meetmetest tegelikult piisab.

Eluasemetel pole sellist likviidset turgu, mis võimaldaks skeptikutel mulli suhtes lühikesi positsioone võtta. Kui see oleks võimalik, lisanduksid turuhinnale skeptikute kahtlused. Nagu 11. peatükis räägime, on siis, kui turul on keeruline lühikeseks müüa, üks efektiivse turu põhieeldus täitmata. Nõndanimetatud „tark raha” võib eluasemetesse investeerimisest küll täielikult loobuda, kuid ei saa seejärel rakendada meetmeid, mis takistaksid teistel turgu üha ülespoole ostmast. Ükskõik milline suur rühm investoreid ükskõik millisest maailma otsast võib tekitada näiteks mõnel kohalikul eluasemeturul nõudluse, mis viib hinnad pöörasele tasemele, kui neil vaid selline mõte tekib. Ükskõik millised institutsionaalsed investorid võivad mingit mängu mängides teha sedasama. Pole ühtegi usaldusväärset teooriat, mis ütleks, et nad seda teha ei saa, kui puudub võimalus lühikeseks müüa. Paljud on püüdnud ühepereelamutele sellist lühikeseks müümise võimalust pakkuda, kuid seni suurema eduta.

.....