Mõistet „manööver” kasutatakse laialt eri valdkondades. Sõjanduses tähistab see eesmärgi saavutamist suurte purustusteta. Robert Leonhard kritiseerib Ameerika Ühendriikide relvajõudude võitlusdoktriine, mis kalduvad rõhutama hävitusvõimet, jättes liikumise – manööverdamise tõhusaima väljendusvormi – unarusse. Raamat annab huvitava ülevaate manöövri arengu kohta sõjapidamises, esitades sealjuures põhjaliku analüüsi meetoditest ja vahenditest vaenlase löömiseks. Üllatuslikult toob autor näiteid ka Alakesander Suvorovi ja Jan Žižka võidukäikudest ning julgeb teha etteheiteid edukaks tituleeritud operatsioonile „Õiglane põhjus“. 1990. aastatel kirjutatud raamat on ka kaasajal aktuaalne, sest sõdasid alustab ja lõpetab endiselt inimloomuse psühholoogiline aspekt, täpselt nagu Vana-Hiinas Sun Zi ajastul. Kolonelleitnant Enno Mõts, raamatu toimetaja
Оглавление
Robert Leonhard. Manööversõja kunst. Manööversõja teooria ja maa-õhk lahingud
SISSEJUHATUS
EESSÕNA
ESIMENE OSA. Manööversõja teooria
ESIMENE PEATÜKK. Manööversõja alused
TEINE PEATÜKK. Manööversõja teooria kujunemine
KOLMAS PEATÜKK. Vastase löömise meetmed
NELJAS PEATÜKK. Teooria loomine
TEINE OSA. Maa-õhk doktriin
VIIES PEATÜKK. Maa-õhk doktriini areng
KUUES PEATÜKK. Maa-õhk doktriin tagasivaates
SEITSMES PEATÜKK. Maa-õhk doktriini reductio ad absurdum
KAHEKSAS PEATÜKK. Operatsioon „Õiglane põhjus“
ÜHEKSAS PEATÜKK. Multipolaarsus ja madala intensiivsusega konflikt
KÜMNES PEATÜKK. Lahendused
A&B Lisad
LISA A. Vaidleme edukuse üle: Ühendriikide relvajõud Lahesõjas
LISA B. Sõjajärgse relvajõudude doktriini arengusuund
Отрывок из книги
Läbi ajaloo on sõjakunst oma sisu ja vormi leidnud strateegilise mõtte arengu ning seda suunavate tegurite pinnalt. Nii nagu teisedki eluvaldkonnad, ei ole sõjapidamine arenenud vaakumis, vaid peegeldab ühiskondlikke protsesse. Sõjandust ei saa vaadelda lahus demograafilistest muutustest, olgu selleks siis rahvastiku plahvatuslik kasv viimase saja aasta vältel ning sellest tingitud linnastumine, tehnoloogia areng või üha enam ka muutunud ligipääs looduslikele ressurssidele.
Tegurid, mis on sõjanduse kulgu mõjutanud ehk kõige enam – tulejõud, kiirus, paindlikkus ja üllatusmoment –, on olemuselt paljuski tehnoloogilist laadi ning seotud uute rakenduste kasutuselevõtuga. Sellele kõigele on aga eelnenud vajadus muuta strateegiat: kohandada arusaamu, kujundada käitumist, viimistleda taktikat. Seejuures on sõja enda raison d’être suures plaanis läbi aegade samaks jäänud ning kätkeb endas kujuteldavat vektorit poliitilise protsessi kuhtumispunkti ja paika pandud strateegilise eesmärgi vahel. Muutunud on aga sõja iseloom ja seda just tulenevalt eelloetletud tegurite koosmõjust.
.....
„Ühendriikide iseseisvussõjas ühinesid 1779. a Prantsusmaa ja Hispaania liitlasteks Inglismaa vastu. Nende ühislaevastikud ilmusid kolm korda Inglise kanalisse, kord isegi 66 liinilaevaga, mis sundis arvulises vähemuses olnud Inglise laevastikku otsima varju oma sadamatest. Kuid Hispaania suurimaks eesmärgiks oli Gibraltari tagasi vallutamine… ja selleks koondati nii maalt kui merelt selle peaaegu vallutamatu kindluse vastu liitlaste tohutud jõupingutused. Need rünnakud ei kandnud aga vilja. Küsimus, mis tekib… on selline: kas poleks Gibraltari tagasisaamise kindlustanud see, kui oleks hoitud enda mõju all Inglise kanalit, rünnatud Briti laevastikke isegi sadamates ning ohustades sellega Inglismaad nende kaubandussidemete läbilõikamise ja kodusaare invasiooniga? Selle asemel aga suunati tohutud jõupingutused Briti impeeriumi kaugel asuva ja väga tugeva eelposti vastu. Inglased… olid väga tundlikud võimaliku sissetungiohu suhtes ja nende suur usaldus oma laevastiku vastu, kui seda oleks toorelt raputatud, oleks samavõrd kahandanud ka nende võitlusvaimu.“
Operatiivtasandi raskuskeskmed võivad olla geograafilised asukohad, mille kaotamine muudab vaenlase armee positsiooni kõlbmatuks. Näiteks pidas Hitler Ardennide pealetungil 1944. -1945. aastal Antwerpeni liitlaste operatsioonide raskuskeskmeks, kuna sellise suure sadamalinna kaotamine oleks seadnud ohtu liitlaste armeed ja nende tegevuse sisuliselt halvanud. Sagedamini on operatiivtasandi raskuskeskmeks siiski vaenlase staapide juhtimispunktid. Nõukogude Liidu armees oleks korpuse-, armee- või rindestaabi hävitamine või kahjutustamine halvanud suurte väeüksuste tegevuse ja hävitanud nende võitlusvaimu. Jällegi tuleb operatiivtasandi raskuskeskme eristamisel võtmetegurina mõtelda nagu vaenlase sõjaline juhtkond. Mis on tema arvates nende kriitiline haavatavus? Olgu see mis iganes, aga selle ründamine või ähvardamine toob kaasa tugeva reageeringu vastase väejuhi mõttemaailmas ja üksustes. Operatiivkunsti eesmärgiks on leida see haavatav koht ja seda rünnata, purustada vaenlane nii kiiresti ja odavalt kui vähegi võimalik.
