Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Robert Ludlum. Bancrofti strateegia. Inglise keelest tõlkinud Heija-Liis Ristikivi
PROLOOG. Ida-Berliin, 1987
ESIMENE OSA. 1. peatükk. Rooma
Beirut, Liibanon
Rooma
Beirut
Washington, DC
2. peatükk
Washington, DC
* * *
* * *
3. peatükk. Rooma
* * *
* * *
4. peatükk
* * *
* * *
Katonah, New York
* * *
* * *
* * *
5. peatükk
Rooma
6. peatükk
West End, London
Dubai, Araabia Ühendemiraadid
* * *
Dubai
7. peatükk
Dubai
* * *
* * *
* * *
8. peatükk
* * *
Omaan
9. peatükk
* * *
* * *
TEINE OSA. 10. peatükk
* * *
11. peatükk. Raleigh, Põhja-Carolina
* * *
* * *
* * *
12. peatükk
* * *
* * *
13. peatükk
14. peatükk. Washington, DC
Research Triangle Park, Põhja-Carolina
15. peatükk. Washington, DC
Uruguay idaosa
* * *
Raleigh, Põhja-Carolina
16. peatükk. Los Angeles
Manhattani all-linn, New York
17. peatükk
* * *
* * *
* * *
* * *
* * *
* * *
18. peatükk
Research Triangle Park, Põhja-Carolina
* * *
19. peatükk
KOLMAS OSA. 20. peatükk
21. peatükk
22. peatükk. Amarillo, Texas
New York
* * *
23. peatükk
* * *
* * *
24. peatükk
* * *
25. peatükk
* * *
* * *
* * *
26. peatükk
Washington, DC
* * *
27. peatükk
* * *
* * *
* * *
* * *
* * *
28. peatükk
* * *
* * *
* * *
* * *
Manhattani kesklinn
29. peatükk. Katonah, New York
30. peatükk
* * *
31. peatükk
Epiloog
Märkused. 1
2
3
4
5
6
7
8
Tinahall taevas tõotas peatset sadu, aga vihm lasi end oodata. Õhuski oli ootust, millegi eelaimdust. Noormees kõndis Unter den Lindenilt Marx-Engels-Forumile, kus sotsialismi sakslastest isade hiiglaslike pronkskujude mittemidaginägevad silmad jõllitasid kesklinna ainiti ja pinevalt. Kivist friis nende selja taga kujutas kommunistliku riigi alamate õnnelikku elu. Ikka veel mitte piiskagi vihma. Aga varsti. Üsna pea pilved rebenevad, taevas avaneb. See on ajalooline paratamatus, mõtles mees sotsialistide kõnepruuki jäljendades irooniliselt. Ta oli saagijahil kütt – ja jõudnud kütitavale lähemale kui kunagi varem. Just seetõttu oli äärmiselt oluline talitseda pinget, mis temasse oli kogunenud.
Ta nägi välja nagu miljonid teised selles end töölisparadiisiks kuulutanud linnas. Tema riided olid pärit Centrum Warenhausist, määratu suurest kaubamajast Alexanderplatzil, sest nii silmapaistvalt viletsa kvaliteediga rõivaid ei müüdud sugugi igal pool. Ida-Berliini tööorja ei meenutanud aga lihtsalt riietus, asi oli kõnnakus – tema raskes, taltsas, lohisevas sammus. Miski ei vihjanud sellele, et ta oli vaid kakskümmend neli tundi varem saabunud läänest ning olnud kõigest mõni hetk tagasi veendunud, et ei ärata millegagi tähelepanu.
.....
„Me mõistame teineteist,” vastas jutukas vestluskaaslane. „Niisiis: kas paneme siit töölispalee peolt minema? Me tervitasime peoperemeest, vahetasime viisakusi, võtsime ühe napsu – ma arvan, et võime nüüd kedagi solvamata lahkuda. Kunagi ei tasu jääda peole viimasena.” Ta vaatas kolme lõtvunud ilmega laipa. „Kui te akna juurde astute, näete seal rippuvat tööistet ja tellinguid, mis sobivad imehästi pärastlõunaseks aknapesuks, kuigi ma arvan, et jätame selle osa vahele.” Ta juhtis Belknapi läbi purunenud aknaraamide platvormile, mis oli kinnitatud trossidega korrus kõrgemal asuva rõdu külge. Arvestades, kui palju neid kortermaju pidevalt hooldada oli tarvis, ei tundunud kõrvaltänaval, seitse korrust allpool, kelleski tähelepanu äratamine tõenäoline, isegi kui seal oleks kedagi olnud.
Rinehart pühkis viimase klaasikillu pruunidelt tunkedelt maha. „Vaadake, härra…”
.....