Hull laev. Eluslaevnike triloogia II raamat. 2. osa
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Робин Хобб. Hull laev. Eluslaevnike triloogia II raamat. 2. osa
Kahekümnes peatükk. PIRAATLUS
Kahekümne esimene peatükk. PÄÄSTMINE
Kahekümne teine peatükk. MEELEMUUTUS
Kahekümne kolmas peatükk. TAGAJÄRJED
SUVEHARI
Kahekümne neljas peatükk. RINGSGOLD
Kahekümne viies peatükk. PARAGONI VETTELASKMINE
Kahekümne kuues peatükk. KOMPROMISSID
Kahekümne seitsmes peatükk. KUNINGRIIGI ALUSMÜÜRID
Kahekümne kaheksas peatükk. PARAGONI TEELEMINEK
Kahekümne üheksas peatükk. BINGTOWNI KOONDUMINE
Kolmekümnes peatükk. KATSEAEG
Kolmekümne esimene peatükk. TUULEVAIKUS
Kolmekümne teine peatükk. TORM
Kolmekümne kolmas peatükk. TÕESTAMISED
Kolmekümne neljas peatükk. ORAAKEL
Kolmekümne viies peatükk. TREHAUG
Kolmekümne kuues peatükk. LOHE JA SATRAAP
Kolmekümne seitsmes peatükk. LINNA HUKK
Kolmekümne kaheksas peatükk. PARAGONI KAPTEN
Kolmekümne üheksas peatükk. LOHE TÕUS
EPILOOG
Neljakümnes peatükk. MEENUTUS TIIBADEST
Отрывок из книги
Veelt puhuv briis oli ainus, mis töö talutavaks muutis. Pilvitus taevas lõõskas suvepäike. Lainetelt peegelduv valgus lausa pimestas, kui Brashen merele vaatas. Ere helk tagus tema laupa valuorasid. Ainus asi, mis ta veel sügavamalt kulmu kortsutama sundis, olid loiult liigutavad töömehed, kes täitsid oma kohust vähimagi energia ja innuta.
Brashen seisis tasakaalu hoides Paragoni längus tekil. Ta surus hetkeks silmad kinni ja avas need siis uuesti, püüdes näha ülesannet uuest vaatenurgast. Laev oli rannale vinnatud üle kahekümne aasta tagasi. Hüljatud ja hoolitsuseta jäetud, tegid loodusjõud sellega, mida tahtsid. Kui laev ei oleks olnud ehitatud võlupuust, ei oleks tast järel enam midagi peale skeleti. Tormide ja loodete koosmõju oli tõuganud Paragoni tõusujoone kõrgeima piirini. Mööduvad aastad olid kuhjanud tema kere ümber liiva. Nüüd lebas laev liivarannal kreenis, kiil mere poole. Temani ulatusid praegu vaid kõige kõrgemad tõusud.
.....
Brashen oli vihurina laeva poole pöördunud. „Kas sa räägid minuga?” nõudis ta. „Kõik need päevad vaikimist ja siis ütled sa mulle midagi sellist?”
Hetkeks Paragoni ilme muutus. Brashen ei osanud öelda, mis tunnet see väljendas, kuid see jäätas tema hinge ja pitsitas südant. Viiv hiljem asendas selle üleolev jõllitus. Käilakuju hingas sisse ja jäi liikumatuks.
.....