Оглавление
Roy Jenkins. Churchill
EESSÕNA
PARLAMENTAARSETE MÕISTETE SELETUS
I osa. TORMAKAS NOORMEES. 1874–1908
1. KAHTLANE PÄRITOLU
2. IMPEERIUMI NOOREMOHVITSER JA JUHUAJAKIRJANIK
3. OLDHAM JA LÕUNA-AAFRIKA
4. TOORIST LIBERAALIKS
5. MINISTRIKS
6. ÜLESPOOLE PÜRGIV ASEMINISTER
II osa. JAANIUSS SÄRAB HOMMIK OLI KULDNE. 1908–1914
7. KAKS VALIMISKAMPAANIAT JA ALTAR
8. VÕLURI ÕPIPOISS KAUBANDUSAMETIS
9. NOOR SISEMINISTER
10. VANGLATEST SÕJALAEVADENI
11 „KUNINGA LAEVADE VALITSEJA”
12. CHURCHILL ASQUITHI TIIVA ALL
III osa. KESKPÄEV OLI PRONKSINE. 1914–1918
13. HEITLEV MEREMINISTER
14. VIIMASED KUUD ADMIRALITEEDIS
15. KAS NELJAKÜMNESELT LÕPETANUD?
16. EBATAVALINE KOLONEL JA VALESTI HINNATUD TAASTULEMINE
17. LLOYD GEORGE’I SAADETUD AMBULANTS SAABUB NATUKE HILJA
18. SÕJAVARUSTUSE MINISTEERIUMI ESILETÕSTMINE
IV osa. EBALEV PÄRASTLÕUNAPÄIKE. 1919–1939
19. BOLŠEVIKEVASTANE RISTISÕDIJA JA IIRIMAA RAHUSOBITAJA
20. POLIITIK ILMA PARTEI VÕI PARLAMENDIKOHATA
21. KULD JA STREIGID
22. VÄSIMATU KIRJAMEES
23. PESAST VÄLJAVISATUD KÄOPOEG
24. RUMALUSED KÕNNUMAAL
25. LIIGA VARA HELISEV HÄIREKELL
26. RELVAD JA HARTA
27. TROONIST LOOBUMISEST MÜNCHENINI
28. VIIMANE RAHUAASTA
V osa. OMA RIIGI PÄÄSTJA JA MAAILMA VALGUS? 1939–1945
29. KUMMALINE SÕDA SAKSAMAAGA JA RAHUTU RAHU CHAMBERLAINIGA
30. LÄBI KATASTROOFI FJORDIDES VÕIDUNI DOWNING STREETIL
31. KAKSKÜMMEND ÜKS PÄEVA MAIS
32. 1940. AASTA SUVE KOHUTAV ILU
33. BRITANNIA LAHING JA POMMITAMISE ALGUS
34. MITTE ENAM ÜKSI
35. INGLISE–AMEERIKA ABIELUTSEREMOONIA
36. PÖÖRDEAASTA
37. 1943. CASABLANCAST TEHERANINI
38. TAGASITULEK PRANTSUSMAALE
39. LÕPU ALGUS
40. VÕIT EUROOPAS JA LÜÜASAAMINE SUURBRITANNIAS
VI osa. KAS ÕHTU OLI TINANE? 1945–1965
41 „INGLISE PATSIENT”
42. KAHED VALIMISED JA TAGASITULEK
43. ÜKSMEELNE VALITSUS
44 „LENNUK, MILLE KÜTUS ON LÕPPEMAS”
45. PIDU JA VIIMANE LAHKUMINE
46. PÄIKE LOOJUB AEGLASELT, AH KUI AEGLASELT
VALITUD BIBLIOGRAAFIA
REGISTER
Отрывок из книги
Churchill oli suur parlamentäär ning Alamkoja liige (kahe lühikese vaheajaga) ligi kuuskümmend neli aastat. Sellena kasutas ta loomulikult paljusid parlamentaarseid mõisteid, mis mittebriti lugejaskonnale ning võib-olla ka paljudele brittidele võivad paista arusaamatu žargoonina. Kuid temast kirjutades oleks kohatu sellised terminid tema või minu keelest välja jätta. Seetõttu olen üritanud peamiselt, kuid mitte ainult Ameerika lugejatele koostada vastava sõnastiku, lootes, et see aitab mõningaid salapäraseid mõisteid avada.
Valimisringkonnad: Suhteliselt väikesed geograafilised piirkonnad, kust parlamendisaadikud valitakse lihthäälteenamuse põhjal. Valimisringkondade arv on muutunud, kuid üldiselt on neid Suurbritannias, mille elanikkond oli 1900. aastal veidi üle kolmekümne miljoni ja 2000. aastal napilt kuuskümmend miljonit, umbes 650. Kuni 1885. aasta kolmanda reformiaktini valiti peaaegu kõigist valimisringkondadest – nii linnadest ja alevitest kui ka maakrahvkondadest – kaks saadikut. Pärast jäi enamik valimisringkondi ühe saadikuga, kuid olid ka mõned kahe saadikuga erandid, kaasa arvatud kaks Churchilli valimisringkonda: Oldham Lancashire’is aastatel 1900–1906 ning Dundee Šotimaal aastatel 1908–1922. Neis oli kandidaatidel harilikult „kaaslane”, kes peaaegu alati oli samast parteist. Briti poliitikas pole „asukohatsensust” kunagi olnud. Ei nõuta, et valitav elaks antud valimisringkonnas, ning paljud kuulsad isikud on valitud oma karjääri jooksul hämmastavalt paljudest kohtadest. Hiljuti tehti see raskemaks, kuid mitte võimatuks. Ei Margaret Thatcheril ega ka Tony Blairil polnud oma valimisringkonnaga mingit sidet, kuni nad tulid seda parlamenti esindama. Churchilli ei valitud mitte ainult Lancashire’is ja Šotimaal, vaid ka Londoni agulites, East Midlandi linnas Leicesteris ja Westminsteri Abbey ringkonnas, kus parlament asub.
.....
Liberaalide meeskond oli palju raskekaalulisem. Kahest kandidaadist vanem oli Alfred Emmott, kelle suguvõsa oli Oldhami üks tähtsamaid puuvillaketrajaid ning kes neljakümneaastaselt oli juba olnud kaheksateist aastat linnanõukogus ja olnud ka linnapea. Ta jäi Oldhami parlamendisaadikuks kaheteistkümneks aastaks, tegutsedes viimased viis aastat Alamkojas komisjonide esimehena ning sai peeriks, ühendades selle täiesti ebaharilikult valitsusse minekuga. Ta oli kaks aastat järjest parlamendi sekretär ning aastatel 1914–1915 valitsuskabineti liige. Asquith oma kergemeelses „[Cambridge’i] lõpueksamite” kirjas pani ta veebruari lõpus (koos veel neljaga) valitsuskabineti tõhususes võrdselt madalale pulgale.
Teine ja säravam kandidaat (kuigi temagi sai Asquithi „pingereas” vaid üheksanda koha) oli kahekümne üheksa aastane Walter Runciman. Tema vanemad olid laevaomanikud ja isegi jõukamad kui Emmottid, kuid ta oli pärit Tyneside’ist ning sai kahtlemata osaliselt sel põhjusel 200 häält vähem kui Emmott. Erinevalt Emmottist ei võitnud ta Oldhamis 1900. aasta üldvalimistel, kuid sai pärastpoole teistes valimisringkondades hämmastavalt palju hääli ning läks 1908. aastal Churchilliga samal päeval valitsusse. Ta oli maailmasõja kahel esimesel aastal Kaubandusameti president ning 1930. aastatel kuus aastat valitsuses. Seejärel kroonis ta oma karjääri Tšehhoslovakkia jagamise plaaniga, mis aitas 1938. aastal suuresti kaasa Müncheni sobingule.
.....
