Kümneaastane roheliste juuste ja toreda maakeelse nimega isepäine tüdruk Käpp avastab oma sünnipäeval müstilise musta kosmosesõiduki, mis viib teda fantastilistele seiklustele teistel taevakehadel. Ühel neist kohtub Käpp südantsoojendava memmega, kelle planeedil vahetuvad aastaajad iga päev. Sealt leiab Käpp endale ka uue karvase sõbra, paksu valge inimkeelt kõneleva kassi nimega Kroi. Koos lähevad nad juba uskumatule missioonile päästma memme lapselapsi Kapsarulliplaneedilt kurja naisvalitseja Voluptuse käest. Käpp ja ta sõbrad peavad läbi elama nii mõndagi, millest nii väikesed lapsed ei oskaks undki näha. Nad kohtuvad kadunud rahvaga, seiklevad hallil tehaseplaneedil ja püüavad vaenulikult hulkurplaneedilt eluga pääseda. Sandra Vungi (29) on viie populaarse kokaraamatu ja ühe lasteraamatu autor ning trummar. Ta on 2009. aastast pidanud retseptilehte www.taimetoit.ee ning aja jooksul loonud tuhatkond taimse toidu retsepti.
Оглавление
Sandra Vungi. Käpp ja kapsarulliplaneet
Sandra Vungi. Käpp ja kapsarulliplaneet
Sünnipäev, Rästik ja roheliste juustega tüdruk
Müstiline must ratsu
Hirmutav ilu
Kosmiline uinak
* * *
Lumetuisk ja sõbralik nägu
* * *
Kroi Krüünberg
Kevad ja mudamölakapannkook
Suvi ja hapukurgileivad
Sügis ja suhkrused ahjuõunad
Memme mure
Kapsarulliplaneet
Pime ruum ja roheline diivan
Voluptus ja kolm raamatut
Äratus
Miira
Apelsin
Türkiis
Troneesia
Autentne ajalugu
Kartulivedrud ja sinised õunad
Päikeseloojangusurf
Gorgo
Palavik
Mango
Pidupäev
Maasikamoos
Puravikukaste
Helesinine täpp
Отрывок из книги
Minu vanaema Ingridile lapsepõlvemälestuste
ja imeliste maitsete eest
.....
Ta tegi tiiru ümber sõiduki ja avastas, et sellel pole rattaid. No see peab küll nüüd mingi nali olema. Käpp vaatas igaks juhuks selja taha ja tegi enda ümber ringi, et veel midagi vähegi kahtlast märgata. Kõik oli täpselt nii nagu enne, ainult et tema ees oli nüüd see müstiline kuppel. See ei olnud eriti suur, umbes sama kõrge, kui pikk oli Käpp, ja ta ei olnud pikk tüdruk. Ta libistas veel kord sõrmega üle kupli. See oli vihmast libe. Käpp kükitas, et mõtteid koguda. Ta lõi endale õrnalt käega vastu põske veendumaks, et see ei ole unenägu. Ei olnud, ja tema põsk hakkas selle peale natuke kipitama.
Kükitanud seal niimoodi oma viis minutit, hakkas ta end vaikselt püsti ajama. Poole peal märkas ta kupli küljes ühte kulunud väikest musta nuppu. Ta süda lõi üha kiiremini. Enne kui ta jõudis mõelda, kas vajutada nuppu või mitte, oli tema näpp juba selle peal ja äkki kaikus tema kõrvus vali kahin. Paar sekundit hiljem oli kuppel üleval ja Käpp nägi musta kolmekohalist diivanit, mille ees oli üksainus hõbedane kang. Nii lihtne ei ole ju ükski kosmoselaev, mõtles Käpp. See on vast kellegi väga suure fantaasiaga inimese mänguasi.
