Siin kaante vahel on lood minu väga omapärasest eluperioodist Horvaatias, mis algas talvise erakupõlvega väheasustatud saarel, kus olin mitu kuud ainus vabatahtlik, kaaslasteks eesel, lambad ja kaeluskotkad. Minu Horvaatiasse kuuluvad veel: keeruka loomuga bioloogiatudeng, häbelik postiljon Robi, identiteedikriisis vabatahtlikud, abitu lumivalge lambatall, lehmasoolikaid järavad kaeluskotkad, skorpionid vannitoas, eriskummalised taevased matused, aga ka horvaatidelt kuuldud lood helgest Jugoslaavia ajast ning õõvastavatest sõjaõudustest, ja mu enda lood merehädas loksumisest, illegaalipõlvest, hullumeelsest karnevalist, oliivide korjamisest ning gaasilõhnalistest seentest. Kui mu pooleaastane vabatahtlikuaeg läbi sai, hakkasid toimuma kummalised lood, mis mul saarelt ära ei lasknud minna…
Оглавление
Sigrid Suu-Peica. Minu Horvaatia
SAATEKS
SIHIKINDLALT UNISTUSTEMAA POOLE
TUHANDE SAARE MAA ISEPÄISE RAHVA JUURDE
LAMMASTE JA KAELUSKOTKASTE SAAR
ILLEGAAL VASTU TAHTMIST
KAELUSKOTKASTE RESTORANIS
NAHKHIIR JÕULUKINGIKS
ERAKUELU LAMMASTE JA EESLIGA
BRANIMIR JA AIVAR
MEREHÄDAS
ÄRA BELIST, VÄLJA MAAILMA
EESLI TAEVASED MATUSED
MINU LAMBAD, MAOD, SISALIKUD JA MUUD LOOMAD
IDENTITEEDIKRIISIS VABATAHTLIKUD
KAKS EESLIT ÜHE HINNAGA
SAATUSLIK KOHTUMINE
HELGE JUGOSLAAVIA AEG
SAARE PEALINNA
SÕJAST MURTUD INIMHINGED
KULTUURIST PUNGIL TURISMIRIIK
TšEHHI TURISTID JA PASTEEDID
PALMI JA MEREVAATEGA MAJA
GAASILÕHNALINE TRÜHVEL
OLIIVIDEST VÕLUTUD LINN
PÄKAPIKULINN CRES
ZAGREBI „DINAMO” JA SPLITI „HAJDUK”
MOJ DOM JE HRVATSKA – MINU KODU ON HORVAATIA
HULLUMEELNE RIJEKA KARNEVAL
KEVAD TOOB LIIKUMISE
EPILOOG: KAKS KODUMAAD
PILDIALBUM
Отрывок из книги
Miks just Horvaatia? Armusin sellesse huvitava kõlaga keelt rääkivate inimeste silmipimestavalt kauni loodusega riiki, mis tundus peitvat midagi salapärast ja avastamist väärivat, kohe esimesel kohtumisel. Miks üldse armutakse kellessegi-millessegi? Need on mingid seletamatud, alateadlikud emotsioonidest pungil võnked, mis saadavad ajule teate: just see on see õige!
2004. aasta päikselisest novembrist kuni 2006. aasta kuuma augustikuuni elasin Horvaatias imelisel Cresi saarel. Viisin ellu oma unistuse – elada pikemalt Horvaatias.
.....
Minutiga Tallinna kohale tõustes tunnen, et algab justkui uus elu. Jätan maha senised tegemised ja lähen vastu kõigele uuele. Ma olen teel – see on nii hea tunne! Kõik koormavad kohustused olen lõiganud raksuga läbi. Ma olen vaba, kellest on saamas vabatahtlik!
„Tamm on meie mütoloogias kõige austatum puu ning sellesse lööb äikegi kõige meelsamini sisse. Tamm on pühendatud suurimatele jumalustele, näiteks slaavi piksejumal Perunile!” Slaven võtab taskust välja Horvaatia 5-lipase mündi, millel on kujutatud tammelehed, ja räägib innukalt, kuidas rahva uskumuse järgi elavad siin metsades maa-alustes õõnsustes head haldjad masmalić’id, kes aitavad inimesi.
