Infoteadused teoorias ja praktikas

Оглавление

Sirje Virkus. Infoteadused teoorias ja praktikas

AUTORID

EESSÕNA

LÜHENDITE LOETELU

I OSA. PÕHIMÕISTED 1

1.1. Andmed, informatsioon, teadmised

1.2. Teadmus, vaike- ja väljendatud teadmus

1.3. Infokäitumine, info hankimine, infootsing ja info kasutamine, infovajadus, infopädevus

1.4. Infojuhtimine, teadmusjuhtimine, teadmusringlus

1.5. Infoühiskond, teadmistepõhine ühiskond, infopoliitika, infostrateegia

KASUTATUD KIRJANDUS

II OSA. TEOREETILISED KÄSITLUSED

2.1. INFOTEADUSE OLEMUS JA KUJUNEMINE3

2.1.1. Infoteaduse mõiste. Informatsiooni uurivad teadused

INFOTEADUSE TEKE

INFOTEADUSE OLEMUS

INFOTEADUSE DEFINITSIOONID

INFORMATSIOONI UURIVAD TEADUSED

2.1.2. Infoteaduse arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused

INFOTEADUSE KUJUNEMIST MÕJUTANUD TEGURID

INFOTEADUSE KUJUNEMIST MÕJUTANUD SÜNDMUSED

INFOTEADUSE KUJUNEMIST MÕJUTANUD UURIJAD

KAKS ARENGURADA INFOTEADUSE KUJUNEMISEL

INFOTEADUSE ARENGUETAPID

2.1.3. Infoteaduse põhiküsimused ja peamised uurimisvaldkonnad

INFOTEADUSE PÕHIKÜSIMUSED

INFOTEADUSE PEAMISED UURIMISVALDKONNAD

2.1.4. Infoteaduse seosed teiste teadusaladega

INFOTEADUSE JA RAAMATUKOGUTEADUSE SEOSED

ARUTELUKÜSIMUSI

KASUTATUD KIRJANDUS

2.2. INFOKÄITUMISE, INFO HANKIMISE JA INFOOTSINGU NING INFOPÄDEVUSE TEOORIAD, MUDELID JA KÄSITLUSED14

2.2.1. Uurimisvaldkonna areng, arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused

INFOKÄITUMINE JA SELLEGA SEOTUD MÕISTED

INFO HANKIMISE JA INFOOTSINGU ARENGUETAPID

2.2.2. Infootsingu füüsiline paradigma

2.2.3. Infootsingu kognitiivne paradigma

2.2.4. Infokäitumise teooriad, mudelid, uurimisstrateegiad ja – meetodid

INFOKÄITUMISE TEOORIAD

INFOKÄITUMISE MUDELID

KIRJELDAVAD MUDELID

PROTSESSIPÕHISED MUDELID

KOGNITIIVSED MUDELID

KOMPLEKSSED MUDELID

INFOKÄITUMISE UURIMISE STRATEEGIAD JA MEETODID

2.2.5. Infopädevuse biheivioristlikud, protsessipõhised ja relatsioonilised mudelid

ARUTELUKÜSIMUSI

KASUTATUD KIRJANDUS

2.3. TEADMUSJUHTIMISE KÄSITLUSED19

2.3.1. Teadmusjuhtimise mõiste ja olemus

TEADMUSJUHTIMISE KÄSITLUSED

2.3.2. Väljendatud ja vaiketeadmus

2.3.3. Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused

TEADMUSJUHTIMISE ARENGUETAPID

2.3.4. Teadmusjuhtimise seosed teiste teadusaladega

2.3.5. Teadmusjuhtimine ning õppiv ja teabeküllane organisatsioon

2.3.6. Teadmusjuhtimise protsessipõhised mudelid

ARUTELUKÜSIMUSI

KASUTATUD KIRJANDUS

2.4. INFOTEGEVUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE24

2.4.1. Infotegevuse tulemuslikkuse hindamismudelid

2.4.2. Infoteenuste kvaliteedi analüüsimise ja hindamise organisatsiooniline raamistik

2.4.3. Infoteenuste kvaliteedikontseptsioonid

ARUTELUKÜSIMUSI

KASUTATUD KIRJANDUS

2.5. INFOTEADUSE TÄNAPÄEVASED UURIMISVALDKONNAD

2.5.1. Infokäitumine, info hankimine ja infootsing, kasutajate infovajadused26

KASUTATUD KIRJANDUS

2.5.2. Info-, meedia- ja digitaalsed pädevused ning infopraktika29

KASUTATUD KIRJANDUS

2.5.3. Infokultuur30

INFOKULTUURIGA SEOTUD MÕISTED

KASUTATUD KIRJANDUS

2.5.4. Infojuhtimise strateegiad (riskijuhtimine, infoaudit)31

KASUTATUD KIRJANDUS

2.5.5. Metaandmete standardid ja nende rakendus32

METAANDMETE TÜÜBID

METAANDMETE STANDARDID

METAANDMETE KVALITEET JA KOOSTALITLUSVÕIME

KASUTATUD KIRJANDUS

2.5.6. Digitaalraamatukogude kasutamine ja kasutatavus33

KASUTATUD KIRJANDUS

2.5.7. Digitaalsete ressursside majanduslikud ja õiguslikud aspektid34

AUTORIÕIGUSTE KAITSE

KASUTATUD KIRJANDUS

2.5.8. Inforessursside digitaalne säilitamine, kasutamine ja juhtimine35

DIGITAALNE SÄILITAMINE

DIGITAALNE SÄILITAMINE KUI TEHNILINE ÜLESANNE

DIGITAALSE SÄILITAMISE ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE

DIGITAALSE SÄILITAMISE MAJANDUSLIK MÕÕDE

KASUTATUD KIRJANDUS

2.5.9. Infoteenuste hindamine ja nendega rahulolu40

KASUTATUD KIRJANDUS

ARUTELUKÜSIMUSI

III OSA. PRAKTILISED RAKENDUSED

3.1. INFORESSURSID JA NENDE KORRALDUS

3.1.1. Infoallikad ja – ressursid41

TEAVIKUTE LAADID

TEAVIKUTE TÜÜBID

TEAVIKUTE LIIGID

3.1.2. Infoarhitektuur ja – disain42

VEEBISAIDI INFOSISU KORRALDAMINE

INFOSISU SILTIMINE

OTSISÜSTEEMIDE KAVANDAMINE

NAVIGEERIMISSKEEMI VÄLJATÖÖTAMINE

INFODISAIN

3.1.3. Kogude kujundamine ja arendus43

3.1.4. Inforessursside töötlemine: kirjeldamine, liigitamine, indekseerimine, annoteerimine ja refereerimine44

BIBLIOGRAAFILINE KIRJELDAMINE

LIIGITAMINE

INDEKSEERIMINE

ANNOTEERIMINE JA REFEREERIMINE

3.1.5. Infoeetika45

3.1.6. Inforessursside säilitamine47

ARUTELUKÜSIMUSI

KASUTATUD KIRJANDUS

3.2. INFOTEENUSED JA – TEENINDUS

3.2.1. Infoteenuste kujundamine ja arendamine48

INFOTEENUSTE TÜPOLOOGIA

INFOTEENUSTE ARENDAMINE

3.2.2. Infoteenindusprotsess ja selle koostisosad49

INFOTEADISTUSE PROTSESS

INFOTEENINDUSE PROTSESSI UUED MUDELID

3.2.3. Infoteeninduse eri vormid ja tasandid50

INFOTEENINDUSE VORMID

INFOTEENINDUSE TASANDID

3.2.4. Sihtrühmadele suunatud infoteenused51

3.2.5. Infoteenuste kvaliteet ja kasutaja rahulolu53

ARUTELUKÜSIMUSI

KASUTATUD KIRJANDUS

3.3. INFOTEGEVUSE ANALÜÜS JA HINDAMINE54

3.3.1. Tulemuslikkuse standardid ja mõõtmise indikaatorid

3.3.2. Ressursside, funktsioonide, tegevuste ja teenuste hindamistasandid

3.3.3. Infoteenuste kvaliteedi mõõtmistehnikad traditsioonilises ja elektroonilises keskkonnas

ARUTELUKÜSIMUSI

KASUTATUD KIRJANDUS

3.4. INFOJUHTIMINE ORGANISATSIOONIS

3.4.1. Infopoliitika ja – strateegiad57

RIIKLIK INFOPOLIITIKA

INFOPOLIITIKA EESMÄRGID

INFOPOLIITIKA VÄLJATÖÖTAMINE

3.4.2. Infovahendamise strateegiad, meetodid ja tehnoloogiad59

3.4.3 Infoaudit65

INFOAUDITI KAVANDAMINE

ANDMETE KOGUMINE

ANDMETE ANALÜÜS

ANDMETE HINDAMINE

SOOVITUSTE KOOSTAMINE

SOOVITUSTE RAKENDAMINE

JÄTKUSUUTLIKKUSE TAGAMINE

3.4.4. Infosüsteemide modelleerimine, projekteerimine ja hindamine66

INFOSÜSTEEMI PROJEKTEERIMINE

INFOSÜSTEEMI HINDAMINE

ARUTELUKÜSIMUSI

KASUTATUD KIRJANDUS

3.5. TEADMUSJUHTIMINE ORGANISATSIOONIS68

3.5.1. Teadmusjuhtimise infrastruktuur

ORGANISATSIOONIKULTUUR

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

INFOTEHNOLOOGILINE INFRASTRUKTUUR

ÜLDTEADMISED

FÜÜSILINE KESKKOND

3.5.2. Teadmusjuhtimise strateegiad ja protsessid

3.5.3. Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad

TEADMUSLOOME JA – HÕIVESÜSTEEMID

TEADMISTE JAGAMISE SÜSTEEMID JA TEHNOLOOGIAD

TEADMUSE RAKENDAMISE SÜSTEEMID JA TEHNOLOOGIAD

ARUTELUKÜSIMUSI

KASUTATUD KIRJANDUS

3.6. INFOSPETSIALISTI KOOLITUS JA RAHVUSVAHELISED ERIALAORGANISATSIOONID72

3.6.1. Infoteaduse õppekava suunitlus ja pädevuspõhise õppekava arendus

3.6.2. Infospetsialisti pädevused

3.6.3. Koolitusvaldkonna erialaorganisatsioonid Euroopas, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Aasias ja Aafrikas

3.6.4. Rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide juhendmaterjalid ja projektid infospetsialisti taseme- ja täiendõppe arendamiseks

ARUTELUKÜSIMUSI

KASUTATUD KIRJANDUS

KOKKUVÕTE

NIMELOEND

MÄRKSÕNALOEND

Отрывок из книги

Kõrgkooliõpiku autorid on Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi infoteaduste akadeemilise suuna õppejõud.

Merle Laurits on alates 2015. aastast infoteaduse lektor, kuid infoteaduse ja infosüsteemidega seotud loengukursusi ja koolitusi on ta teinud alates aastast 2000. Tema teadustöö keskendub e-oskuste, e-riigi ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise ning sotsiaalse innovatsiooni käsitluste uurimisele. Õppejõuna on ta lugenud kursusi infoallikatest ja -otsingust, andmebaasidest, infotehnoloogia alustest, infosüsteemidest ja e-teenustest.

.....

Eelnevad kirjeldused näitavad, millistest aspektidest lähtuvalt on viimase paarikümne aasta jooksul püütud infoühiskonda defineerida. Vaatamata sellele, et Websteri (2006) arvates on väga raske mõõta nn infoajastu saabumist, on uurijad üritanud seda siiski teha. Mitu ühiskonnateadlast on leidnud, et üleminek infoühiskonnale asetub 1990. aastate algusesse. Infoühiskonna probleemidena on välja toodud infoküllus ja infoängistus, infoväsimus, infovaesus ja digitaalne lõhe.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et infoühiskond on kontseptsioon, millel puudub konsensuslik definitsioon, seda võib tõlgendada mitmel viisil ja selgitada erinevate teooriate või mõisteraamistike abil. Üldiselt on aktsepteeritud seda, et me elame infoühiskonnas ja informatsioon on selle ühiskonna oluliseks ressursiks. Infoühiskonna teooriaid võib liigitada eri aspektidest lähtuvalt, kuid infoühiskonda on võimalik kõige paremini mõista, kui vaadelda kõiki aspekte koos. Infoühiskonna käegakatsutavad aspektid (nt arvutid ja arvutivõrgud) on seotud infoühiskonna vähem kombatavate komponentidega (poliitika, seadused ja regulatsioonid, väärtused ja hoiakud).

.....