Üheksas haud

Оглавление

Stefan Ahnhem. Üheksas haud

Stefan Ahnhem. Üheksas haud

Proloog

I osa

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

36

37

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

II osa

58

59

60

61

62

63

64

65

66

67

68

69

70

71

72

73

74

75

76

77

78

79

80

81

82

83

84

85

86

87

88

89

90

91

92

93

94

95

96

97

98

99

100

101

102

103

104

105

106

107

108

109

110

111

112

113

114

115

116

117

Epiloog

Aitäh

1

Отрывок из книги

14. juuni 1998 – 8. november 1999

Oli nii pime, et ta suutis näha vaid oma nina ette. Vange transportiv veok vaarus raskesti läbitaval maastikul raevukalt edasi, nii et tähed, mida ta kirjutada püüdis, olid peaaegu loetamatud. Kuid midagi polnud parata. See oli tema viimane võimalus panna kirja oma lugu armastusest – mis sundis teda kõike selja taha jätma –, enne kui vereloik tema all liiga suureks kasvas. Ta tahtis kirjeldada, kuidas omad teda tulistasid ja ta vangistati ning oli nüüd teel peaaegu kindla surma poole.

.....

„Ja siin on veel üks,” katkestas klassijuhataja teda.

Sel korral oli pildil kujutatud Matilda magamistuba. Fabian tundis ära tütre voodi kohal oleva tapeedi ning pildi alumises servas olid tema pehmed mänguloomad patjade kõrval reas just nagu päriseluski. Väike osa Fabianist ei suutnud maha suruda uhkust selle üle, kui oskuslik joonistaja tema tütar on, teine osa temast aga nägi vaeva, et taibata, mis oli kirjutatud jutumullidesse, mis illustreerisid teisel pool seina käivat tülitsemist. Sel korral puudutas see seksi, ja niipalju kui ta aru sai, olid mõned read tõele valusalt lähedal.

.....