Kuu jutustused

Оглавление

Suonio. Kuu jutustused

ESIMENE ÕHTU

TEINE ÕHTU

KOLMAS ÕHTU

NELJAS ÕHTU

VIIES ÕHTU

KUUES ÕHTU

SEITSMES ÕHTU

KAHEKSAS ÕHTU

ÜHEKSAS ÕHTU

KÜMNES ÕHTU

ÜHESTEISTKÜMNES ÕHTU

KAHESTEISTKÜMNES ÕHTU

KOLMASTEISTKÜMNES ÕHTU

NELJASTEISTKÜMNES ÕHTU

VIIESTEISTKÜMNES ÕHTU

KUUESTEISTKÜMNES ÕHTU

SEITSMESTEISTKÜMNES ÕHTU

KAHEKSASTEISTKÜMNES ÕHTU

ÜHEKSASTEISTKÜMNES ÕHTU

Отрывок из книги

Sobides minuga hakkas kuu jutustama:

Möödunud ööl liuglesin üle ääretu ookeani; laineil kiikus üles-alla suur laev. Ta ilutses valgeis purjis ja rõõmsalt lehvis lipp masti tipul. Lagi oli täis inimesi: vanu, noori, mehi, naisi. Kõikide silmis loitis rõõm ja lootus. – Teisist eemal seisid noormees ja neiu käsikäes. Noormees vajutas palava suudluse oma kallima huulile ja ütles: „Homme oleme Ameerikas! Sääl võime rahus elada; sääl ei tunne meid keegi. Mina olen vaese mehe poeg, sina vägeva krahvi tütar; – ent sääl oleme ainult mees ja naine. Jumal õnnistab meie kätetööd!”

.....

Üsna laeva keulapuu ninale oli roninud noormees ja vaatas säält lääne poole, kas juba ei hakkaks paistma mannert. – „Homme oleme Ameerikas!” hüüdis ta rõõmsalt. „Ole tervitatud, tuhat korda tervitatud, sa vabaduse kuldne kodu! Teine on sääl elu, kui vanas, elatanud Euroopas; sääl võib kellegi segamata tarvitada oma jõudu inimvendade hääks! Sääl ei nimetata mässajaks seda, kes katsub kukutada vääri seadusi; sääl ei ole valitsejat, kes rahva vabadust kardab nagu oma surma. Ole tervitatud, sa mu lootuse maa!” –

Pimedas nurgas seisis sünge välimusega mees; ta ohkas sügavasti ja ajas end sirgu: „Homme oleme Ameerikas! Sääl ei tunne keegi mind ega mu kuritööd. Kodumaal pääsin vangist vabaks, – kuid kõik mind kartsid; keegi ju ei tahtnud oma teenistusse mõrtsukat! – Ja siiski olen nii sügavasti kahetsenud, mida vihas tegin! – Sääl saan alata uut paremat elu. Jumal on andeks annud mu kuritöö; – inimesed seda sääl ei tunne!”

.....