Отрывок из книги
Bucellarius’te1 rasked ühtlased sammud kõlasid Ballimar Kimbrungi2 kõrvus otsekui trummilöögid, kui ta kuue turske sõduri vahel koos Bortorichi, selle saali frangiga teadmata suunas kõndis. Tähistaevas kummus nende üle, kerge öine tuulehoog – kimbri nina tundis selgesti, et see tuli merelt – sasis palmide suurte sulgedena näivaid lehti ja tõi linnast kohale kentsakaid lõhnu ja veidrat kära. Suur oli Arelate3, nagu barbar oli kuulnud seda linna hüütavat, ja noormees taipas alles nüüd roomlaste rahvatõu võimsust, selle jõudu, manaväge ja sõjakunsti, mõistis, kuidas nad olid suutnud surmata peaaegu kogu kimbrite4 rahvatõu, et vaid riismed sellest põhja poole põgenema pääsesid. Ta oli laulnud hümne, pühi loitse, kui laevad olid möödunud linnast, mida kutsuti Arausioks, ning heitnud jõkke toitu ja veini – hukkunud hõimlaste mälestuseks ning nende varjudele eineks, austuseks toonasele taplusele ja iseäranis oma kaugele esivanemale Boiorikh Kimbrungile… Ta ei teadnud siis täpselt, kus oli, kuid miski metslase sisemuses oli sundinud viimast ronima laeva kõrgesse pärasse, maalima keha kokku nõiduslike ruunide ja märkidega ning laulma salajasi loitse sõdalaste, kuningate ja jumalate auks. Roomlased ja nende orjad silmitsesid pentsikustunde, imestuse ja vaenulikkusegagi suurt barbarit ahtrisillal oma kumedal karedal häälel huilgamas-jorisemas ning taipasid vaid seda, et täideti mingit veidrat kombetalitust, millel kõikehõlmava Jehoova ja Kristusega vähe pistmist oli… Ent ruunirahva poeg ei hoolinud kärbsesita jagugi nende arvamusest ega lõpetanud manamist enne, kui Arausio müürid olid jäänud kaugele selja taha.
Bucellarius’ed viisid germaanlased läbi suurte hoovide ja kõrgete väravate vägevate müüridega ilmetu, pimeduses suure ja ähvardavana tunduva ehitise juurde, mille kõrgete kiviseinte harjal kõndisid aeglaselt edasi-tagasi raskelt relvis sõdurid, tähevalgus peegeldumas varustuselt ning jalapikkustelt raudogadelt, mis müüriharju kaunistasid, ja see näis Ballimarile halvaendelisena. Rasked rautatud väravad avanesid nende ees kriiksudes ja kaheksa meest kõndisid läib pimedate võlvide alt, mida ähmaselt valgustas seinaprakku torgatud tõrvik, kuni jõudsid mööda pikki koridore ja võlvkäike avarale, ent müüride haardes kitsukesena näivale hoovile. Liivaga kaetud õue ümbritsesid mitukümmend vägevat sammast; need toestasid osaliselt hoovi katvat kivikatust. Barbar ei saanud kuigi kaua õue imetleda – lühike käsklus sundis vange sisenema suurde punastest telliskividest hoonesse, mille imeväikesed aknad olid raudvarbadega trellitatud ning kust ei paistnud ivakestki valgust. Taas avanesid nende ees rasked uksed ja germaanlased leidsid end pikast avarast käigust, mille ühes küljes oli paari kehva õlilambiga valgustatud lõputuna näiv rida võreuksi ja pea kohal rõdu, millel kõndisid kaks buktsellaari. Halb eelaimus haaras Ballimari, ehkki ta ei teadnud, miks. Võibolla oli lihtsalt roomlaste tava orje hoolsamini valvata ja kivises kantsis pidada?.. Ent ta ei uskunud seda isegi.
.....
Methamon naeris kõhedusttekitavalt. “Sind tapma, Amonius? Ammoni nimel, sa oledki jäänud rumalaks! Kui tahaksin sind tappa, oleksid juba surnud, vannun seda kõrbe deemonite nimel. Sinu elu võtta on väga lihtne, sinu sõdurid ei ole tavalistest valvuritest paremad. Kuid sul on õigus, Amonius, sa oled surma ära teeninud. Aga ma ei tapa sind, sa alp varas õhtumaalt.”
“Miks?” kähistas Aulus üllatust varjates.
.....
