Отрывок из книги
Kõigepealt oli reaalne tolmulõhn (diivani alt, vanast külgkardinast?), siis tulid need read. Need tungisid ühel tinttumedal ja ritsikate sirinasse mässitud augustiõhtul kuidagi ootamatult, isegi agressiivselt mu teadvusse. Tegelesin parajasti suvekodu kamina süütamisega. Otsest tarvidust selleks polnud, ruum oli piisavalt soe: suvila põrandast kaldlaeni ulatuvad suured külgaknad avanesid läände ja õhtupäike oli avara toa paari tunni eest põhjalikult üle kütnud. Kamina süütamine oli pigem üks neid pooleldi alateadlikke rituaale, millega oli mõnus märgistada mingit murdehetke ajas: päeva lõppu või miks mitte ka sügise lähenemist. Aga täiesti võimalik, et selle näiliselt sisuka askeldusega lükkasin edasi mingit õhtu hoolde jäetud pakilist kirjatööd.
Ja nüüd äkki tulid need read vanast lastelaulust. Enda teada polnud ma nende peale mitmekümne aasta jooksul kordagi mõtelnud. Mul polnud aimugi, et mingi mälulaegas oli need tallel hoidnud. Muuseas, teadsin samas sedagi, et need sõnad olid aja käes mõnevõrra moondunud, et tegelikult kõlab see ringmängulaul kuidagi teisiti. Adüü, adüü, adüü… mõtlesin ma ja jäin selga sirutades nurka vahtima. Miks just see prantsuspärane „adüü“, millel pole ju nagu mingit sidet soomeugrilike ürgüminatega?
.....
Kõige rohkem imelugusid oli muidugi metsavendadest. Need olid enamasti kangelassaagad ja neid räägiti edasi ainult sosinal. Metsavennad olid õilsad, nutikad ja võitmatud. Nad olid suured kui hiiud ja kavalad kui rebased. Näiteks säärane lugu: NKVD mehed püüavad üht kõige kuulsamat metsavendade pealikut. On täpselt teada, et ta istub ühel kindlal päeval ühes kindlas restoranis. Ta on ise sellest julgeolekumeestele kirja teel teatanud: et tulge, kallid seltsimehed, võtke mind kinni! Palun lahkesti! Määratud ajal on terve restoran hambuni relvastatud ohvitsere täis. Kõige kõrgem ohvitser vaatab puuriva pilguga saali. Aga seal on kõik omad mehed, operatsiooni edukuse huvides ülikondadesse pugenud ja lipsud kurgu alla sõlminud nagu ausad kõrtsikülalised ikka. Kõik naisedki on NKVD agendid, püstolid käekotis. Kõige kõrgema ohvitseri lauas istub üks teisest linnast, kas mitte koguni Venemaalt spetsiaalselt kohalesaadetud julgeolekuohvitser, spetsialist bandiitide püüdmise alal ja läbilõhki eesti mees samas. Tema ei varja midagi, tal on koguni hea paraadvorm seljas ja ordenid ridamisi rinnas. Rindemees, selge pilt! Kaks tähtsat meest ajavad suitsu pahvides asjakohast juttu. Kiruvad metsavendi, arutavad perspektiive. Nii möödub tund, seejärel teine ja kolmaski. Kui see luuremäng juba täiesti mõttetuks muutub, kutsuvad ohvitserid kelneri, annavad tellimuse ja hakkavad varsti sööma-jooma. Seapraadi hapukapsaga ja valget viina! Terviseks, seltsimees! Õhtu saabudes tõuseb mundrimees püsti, lööb kannad uljalt kokku, annab au ja läheb kergelt vaarudes minema. Läheb hotelli, et helistada oma ülemustele. Mõnes variandis Tallinna, mõnes teises Riiga või koguni Moskvasse. Pakutud autot ta ei vaja. Ta tahab jalutada, ennast natuke tuulutada, sest hotell pole kaugel. Mõnes variandis on hotelli asemel väike provintsivõõrastemaja. Sinna ei jõua ta iial. Sest tal polnud plaaniski hotelli või võõrastemajja minna. Ja varsti leiab üksijäänud kõrge ohvitser (mõnes variandis koguni kindral) oma praetaldriku alt kirjasedeli: „Tänan meeldiva seltskonna ja lahke kostitamise eest! Seesama mees, keda te täna kogu oma kõrilõikajate polguga jahtisite!“ Tallinnas olla säärane asi juhtunud kas „Glorias“ või „Nordis“, Tartus aga restoranis „Volga“. Olen hiljem kuulnud, et tegelikult olevatki midagi sellist toimunud — aga hoopis Saaremaal, Kuressaare linna ainsas restoranis. See asus tol ajal madalas ühekordses puulobudikus keset väikelinna. Niimoodi narrinud kohalikke ja pealinnast tulnud julgeolekumehi legendaarne metsavend ja riukamees Ilbi Ants (kes hiljem küll kahjuks nii metsikuks läks, et saarlased ise teda kartma ja põlgama hakkasid). Oli see nii või mitte, ei saa siiski päris kindel olla.
Mitte milleski ei saa liiga kindel olla.
.....
