Ühe tüdruku lugu.
Alice on vaikne ja tagasihoidlik neiu, keda koolis kiusatakse ja keda alkohoolikust ema kodus terroriseerib. Lõpuks lahkub ema perekonna juurest. Kõigest hoolimata on Alice's väga palju vaprust, sisemist tarkust ja inimlikkust, millest paljudel noortel vajaka jääb. Elu veeretab tema teele takistusi ja raskusi, kuid ta püüab nendega toime tulla nii hästi, kui suudab. Ainus kindel sõber ja tugi sel konarlikul eluteel on tema isa, kedagi teist ei suuda ta täielikult usaldada, sest elu on näidanud, et vahel võib isegi parim sõber alt vedada.
Оглавление
Tiit Sepa. Õnnelille pisarad
1. Mina olen…
2. Äkki keegi kuuleb mind?
3. Igal tütarlapsel on hinges hell koht
4. Jumal hoidku küll!
5. Keerulised olukorrad
6. Kui kõik hakkab keerlema
7. Emad
8. Meie isad ja Malle
9. Õhukesel jääl
10. Ene
11. Kui hing on haige ja süda valutab
12. Kui juhtub see…
13. Aga ikkagi…
14. Iga päev on kordumatu meie elus
15. Midagi kisub vahel ikka viltu
16. Suhted lähevad imelikuks
17. Elus on ilusaid hetki, kuid vahel ka mitte
18. Üks segane naine rikub kõik ära
19. Elu on segane värk
20. Kirjud keerdkäigud
21. Elu on kirju
22. Jälle arstid
23. Midagi hakkab. minuga juhtuma
24. Üks paras jubedus
Отрывок из книги
Ma ei vihka inimesi, aga kahjuks ei anna inimesed mulle põhjust neisse hästi suhtuda. Kõik arvavad, et süüdi olen mina ise, aga minu meelest on asi lihtsalt keskkonnas, kus ma elan. Varem polnud eriti vigagi: ema käis tööl ja isa oli bussijuht. Siis sattus isa Valgu–Nurtu teel avariisse. Libedal ja pehmel teeserval vajus buss kraavi ning juhuslik teekäija jäi selle alla. See oli keegi vanem naine, aga eks me kõik saame kunagi vanaks ja inimesest on kahju ikka. Mu hea südamega isa elas seda raskelt üle. Ta tuli töölt ära, kaotas kõige vastu huvi ja püüdis alkoholiga olemist rõõmsamaks teha. Viimaks sai ta tööd autojuhina, aga jõi selle koha sõna otseses mõttes maha ning jäi ka lubadest ilma. Palju ei puudunud, et oleks ka kinni läinud. Purjus peaga muutub ta vahel agressiivseks ja ükskord kippus politseinikele kallale. Isa pandi raudu ja viidi Raplasse kongi. Siis tuli kohus ja isa pääses õnneks välja, aga jõi edasi. Ikka rohkem ja rohkem.
Ema on mul hüsteerik. Ta on juba mitu korda pidanud töökohta vahetama, sest kaotab kergesti ja tühistel põhjustel enesevalitsuse. Vahel, kui ta eriti vihane on, peksab ta mind vana pesumasinavoolikuga. Ühel suvel olin nii vorpe täis, et ei julgenud nädal aega nägu õue pista. Ei saa ju sedasi õhukese kleidi ja pluusiga kuhugi mina, kui käed sinikaid täis.
.....
„Tead, saadame talle sinu nimel sõnumi. Vaatame, kas ta vastab või mitte.“
„Mida ma talle küll kirjutan?“ küsis Malle närviliselt käsi mudides. Ta oli tõepoolest endast väljas, sest polnud oma lapsest viimasel kümnel aastal midagi kuulnud.
