Aegade julm laul

Оглавление

Tiit Tarlap. Aegade julm laul

Proloog

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

Epiloog

Отрывок из книги

See hilissuvine õhtu jäi Ivor Rennikile alatiseks meelde. Mitte et siis oleks juhtunud midagi liiga eriskummalist. Ei, seda mitte. Kesklinna jõepromenaadil kõndisid hästiriietatud inimesed, kes aegamisi jalutades, kes tõtlikult – aga mitte ülemäära, nagu taolisel kellaajal ikka. Õhk oli soe, kuid mitte lämbe, vaid aastaajale omaselt sametine. Pirukalettide poolt õhkus ninna kutsuvalt meeldivaid aroome.

Üle rahulikult voogava vetevälja hellitas silmi uusimate kõrgehitiste ja kullatud kuplitega vanade katedraalide segust koosnev lai panoraam, mille vahel kõndisid inimesed – siit vaadates väikesed nagu sipelgad – kes samamoodi asutasid oma enam või vähem õnnestunud päeva meeldivalt lõpetama nagu linlased siinpoolselgi kaldal. Sõidukid meenutasid suuremaid või väiksemaid mardikaid. Kõikjalt, otse igalt poolt õhkus heaolu.

.....

Tüdruk tegi kiire arvutuse. „See teeb kokku…” Ta ütles hinna.

„Olen ma siis hinda küsinud?” sõnas mees leebe etteheitega.

.....